Eesti maksupoliitika kas vajab muutusi? Ühel lumisel talvepäeval, kui kõik usinad Eesti töömesilased endale leiba teenisid, küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased igas vanuses rahakasutajatelt ja leivasööjatelt, mida nemad arvavad meie riigi maksupoliitikast. Üldiselt ollakse praeguse majanduskorraldusega rahul ning muutusi ei soovita, sest kui jutt käib maksude muutmisest, siis neid üldjuhul tõstetakse, nagu tõdes teemaga hästi kursis olev 28-aastane noormees. Praeguse maksupoliitika plussidena toodi välja ka selle stabiilsust ning küllaltki suurt vabadust ning mugavust ettevõtjatele. Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis
3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st)
Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk eelarveaasta on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust
aasta eelarvega vastu otsus tõsta keskmist pensionit ning seeläbi ka pensioni tulumaksuvaba miinimumi. Ka panustatakse enam Maksu- ja Tolliameti töösse ning seeläbi ka maksude laekumistesse ning ka maksupettuste vähenemisse, et riigil oleks vahendeid ja võimalusi teha muudatusi ka füüsilise isiku tulumaksustamises. Referaadi autor loodab, et käesolev töö pakub majandustudengitele huvitavat lugemist ning esialgne eesmärk anda ülevaade Eesti maksupoliitikast füüsilise isiku tulumaksustamises sai täidetud. 8 Kasutatud allikad Wikipedia. (n.d.). List of countries by income equality. Loetud 13.12.2013, http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_income_equality Vassiljev, R. (2013, jaanuar 18)
Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Kuna tegu on väga olulise seadusega siis menetletakse riigieelarvet parlamendis pikalt ja põhjalikult, vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm. Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ning lõppeb 31 detsembril. Seda perioodi nim. ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud. Eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused moodustavad eelarve poliitika, mis koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nim. ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim
vajadust stabiilse, range, intensiivse ja arvutatava halduse järele. See on selline vajadus, mis on nii saatuslik Iarge-skaala haldusele. Uhelt poolt eeldab kapitalism oma moderaalsetes arenguetappides burokraatiat, mis mõlemad on tekkinud erinevatest ajaloolistest allikatest. Vastupidi, kapitalipõhimõte on burokraatliku haldamise kõige ratsionaalne majanduslik alus ja see võimaldab areneda kõige ratsionaalsemal kujul, eriti kuna maksupoliitikast annab see vajalikke rahalisi vahendeid. KARISMAATILINE DOMINEERIMINE Mõistet "karisma" rakendatakse konkreetse isiksuse teatud kvaliteedi suhtes, mille tõttu ta peetakse erakordseks ja seda käsitletakse kui uleloomuliku ulehinnatu varjatud või vähemalt eriliselt erakordseid volitusi või omadusi. Need on sellised, mis ei ole tavalisele inimesele kättesaadavad, kuid mida peetakse jumaliku
rohkem kulutusi, kui on raha, mida kulutada. Selles osas on Eesti eelarve üsna eesrindlik. Kui kulutusi on rohkem kui tulusid on eelarvedefitsiit. Seda nimetatakse ka negatiivne riigieelarve (st osa kulusid on plaanis katta laenudega), kui eelarvesse on planeeritud ka väike ülejääk, siis on positiivne eelarve. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsember, seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks. Eelarvepoliitika koosneb maksupoliitikast- oluline, milliseid makse riik määrab ja mille eest raha kogub - ning kulutuspoliitika- oluline, mille peale riik (erinevate vaadetega võimul olevad parteid) otsustavad raha kulutada - nt sotsiaalvaldkonna, põllumajanduse või riigikaitse peale. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning
annaabi.ee 
