Eestis on ühed kõrgemad tarbimismaksud Euroopas, näiteks on alandatud tööjõumakse ja tõstetud alkoholiaktsiise (Kaarna & Võrk, 2010). Sellise poliitika tegemine võib põhjustada jällegi varimajanduse ohtu ning riik võib vajada oluliselt rohkem ressursse selle haldamiseks. Maailma terviseorganisatisooni esindaja Jarno Habichti arvates, tuleb teha otsus, kas Eesti keskenduda alkoholi kättesaadavuse vähendamisel füüsilisele kättesaadavusele või siis rahalisele poolele, maksupoliitikale (Postimees, 09.12.2010). Eesti on keskendunud mõlemale poolele, sest lisaks hinnatõusule, piiratakse ka alkohoolsete jookide ostmist ajaliselt. 2011. aastal oli õhus lubadus, kus IRL lubas vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist maksu- ja reklaamipoliitika kaudu, kuid selle asemel tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiise (Kaarna, 2011). Alkoholi tarbimist piiravad eelkõige seadused, millest oluliseim on alkoholiseadus (RT I 2002, 3, 7)
tema hinna koosseisu. 19. Sissetulek. Kõiki neid asju, mida inimesed oma majandusliku tegevuse kaudu loovad, nimetatakse sissetulekuks. Kõik, mida põllumees ehk tööline oma töö kaudu saab, on tema sissetulek. Ettevötja palkab ettevöttesse tööjöudu (nimet. inimresurss) teatud asjade valmistamiseks. Selle asja valmimisel ja muumisel saab ettevötja (omanik tulu). Sellest sissetulekust maksab ta riigile ulalpidamiseks vastavalt eelnevalt sätestatud maksupoliitikale. Üldine ja puhas sissetulek. Sissetulekut on kahte liiki üleüldine ja puhas. Nii inimese, üksiku majapidamise(ettevötlus) kui ka kogu riigi üldiseks(bruto) sissetulekuks nimetatakse kogu seda sissetuleku summat, mida kuu, aasta ehk mõne teise ajajärgu sees saadakse! Puhta (neto) sissetuleku summa teadasaamiseks lahutatakse bruto sissetulekust kõik tootmis-, tegutsemiskulud.. Näiteks:
annaabi.ee 
