Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest
laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta
Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud meile tagada palju hüvesid. Tuleb
maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90% · Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab ühiskond on sidusam. diferentseeritud käibemaks vähendab turuerisusi. Enamik riike
Eelarveaastat nimetatakse ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Eelarve poliitika koosneb kahest valdkonnast, maksu ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks , sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud raha jagada. Maksupoliitikal on majanduslik aspekt ( kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse) ja sotsiaalne aspekt ( maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada.) Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Maksukoormus jõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust
annaabi.ee 
