Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1
arvestamist iga ruumi maksumuse juures. Maksumusanalüüsi tegemisel on põhiraskuseks jaotada töömahud põhjendatult kõigi ruumide vahel. Selle meetodi kasutamine eeldab kompleksset analüüsi ja seetõttu on ka tema kasutamine palju kallim. Meetodi puuduseks on see, et hilisemat töömahuloendit ei jaotata ruumide kaupa laiali ning üld- ja otsekulude jagamisel võib tekkida olulisis kõrvale kaldeid tegelikkusest. 6.6. Modelleerimise objektiivsed eeldused Eelarvestamise ja maksumusplaanimise mudeleid on pidevalt arendatud ja nende kasutamine võimaldab paljusid neist nimetada traditsioonilisteks. Ilmselt on vaja eelkõige teada, milline peab olema hea maksumusmudel ning mida ta peab võimaldama. Kõiki kasutatavaid mudeleid tuleb hinnata, kuivõrd nad vastavad järgmistele, ilmselt vajalikele nõuetele: 1.Andmed tellijale täpse teave projekti eeldatavast maksumusest 2.Võimaldama kiirest iseloomustada projekteerimise käiku maksumuskontrolli ja –analüüsi abil 3
5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti
konstruktiivelementide alusel enamasti koostatakse projekteerimisetappe arvesse võttes eelarved konstruktiivelementide alusel eskiis- ja eelprojekti staadiumites ning ressurssidel põhinevad eelarved põhi- ja tööprojekti staadiumites. 80. Kuidas mõjutab eelarve vähendamine 10% võrra üksikutele kuluelementidele Kogusumma 10%-line kärpimine tähendab üksikute kuluelementide kärpimist enam kui 10% (karkassi konstruktsioon ei võimalda ju mingit maksumuse alandamist). 81. Maksumusplaanimise korraldamine traditsioonilise töövõtu puhul Järgnev protseduur on mõeldud projektile, kus töövõtja valitakse võistupakkumisel projekti töömahtude loendi alusel. 1. LÄHTEÜLESANDE ETAPP - Esialgne eelarve põrandapindade alusel 2. ESKIISKAVAND - Põhimõtteline eelarve konstruktiivelementide alusel (esmane maksumusplaan) 3. TÄPSUSTATUD ESKIISKAVAND - Konstruktiivelemendi maksumusplaan (formaalne
5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti
5 – Muud kulud 4.2.9. Eelarve võimalikud vormid Detaileelarve vorm 1 4.3. Töömahtude mõõtmine ja tööde arvestamise reeglid 4.3.1. Kulud ja hinnad Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust: •tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehitise või selle osa eest •tugineda ressursi kulule, mida on vaja ehitamiseks Sellest tulenevalt eristatakse: •valmistoodangul põhinevad hinnad •ressurside kulul põhinevad hinnad Enamik maksumusplaanija poolt kasutatavaid maksumusplaanimise ja kontrolli põhimõtteid kasutavad hinda lõpetatud tööle ehk valmis toodangul põhinevaid hindu. Need hinnad võivad olla veidi suuremad kui ehitaja poolt tehtud pakkumus ja arvestavad rohkem turu mõju kui kulusid. 11 Kogemustega ehitajad suhtuvad eelarvamusega sellesse seisukohta ja väidavad, et maksumusplaanija peab olema enam seotud ,,(tegelike) kuludega" ehk kasutada ressurssidel põhinevaid hindu. See on
Ehitusettevõtja kasum aga ka risk on suurimad 2) Kulude katmisel põhinev hind Soovitav avarii ja remonttööde puhul Võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis Tellija hinnarisk suur Tellija kulud hinnakontrollile Kulud, mis kuuluvad tasumisele peavad olema lepingus fikseeritud (töötasu tariifid, üldkulu artiklid) Töövõtjal väike risk ja ka väiksem kasum Maksumusplaanimise seisukohalt on siin aga üks vastuolu: nimelt kokkulepitud summa leping ei anna tellijale võimalust kulusid täpselt kontrollida, samas aga annab hea ettekujutuse kogumaksumusest. Kulude tasumise leping aga võimaldab juhtida tööde korraldamist ning saada täpset teavet tegelikust olukorrast platsil, ei saa aga ette näha kogukulusid. A) Fikseeritud hinnad 1) Kogusummal põhinev hind: Tellijal pole vaja koostada töömahuloendit
· taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise · tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise · säilitada ehitustöödega seotud dokumendid · kohustus teha koostööd. Teavitada ehitajat ja asjassepuutuvaid isikuid muudatustest, ohtudest jm esimesel võimalusel. · kohustus tasuda õigeaegselt arved (põhjendatud arved) ei tulene ehitusseadusest 9.9. Ehituse maksumusplaanimise süsteemi olemus ja vajadus projekteerijale ning ehitajale. Maksuplaneerimine- ehitusprojekti terviklik juhtimise süsteem selleks, et tagada soovitud tulemusele (ehitis) jõudmine soovitud kuludega (maksumusega) Soovitud tulemuseni jõudmiseks peab omanik-tellija alati ehitusmaksumust ise juhtima Tervikliku maksumusplaanimise süsteemi EESMÄRK · tagada omanikele kulude hoidmine (põhjendatult) soovitud piirides · saavutada põhjendatud tasakaal kulude vahel kogu ehitusprojekti jooksul
annaabi.ee 
