maksumusplaanija üha enam seotud projekteerija ja tema konsultantidega, lisaks võib-olla ehitustööde korraldaja ning ka teiste võimalike osanikega. Varasematel etappidel on maksumusmudelid konstruktiivelemendi kujul, kuid koos põhiotsuste tegemisega muutuvad need toodangul põhinevateks mudeliteks. Nagu väidetud, peab maksumusplaanimise põhiprintsiip olema üles ehitatud liikumisele üldistelt projektlahenduse eelarvetelt täpsetele kuludele. See toimub mitme sammuga, kus maksumusplaani jaoks pidevalt ja sobivalt kohandatakse eelmisi otsuseid enne uute sammude tegemist. Kuna töö käigus muutub lähteülesanne järjest detailsemaks ja ka projekt ise areneb, saab selgeks see, mis maksab tellijale vajalik ehitis, arvestades normaalset ökonoomia ja kvaliteedi tasakaalu. Lahendusvariantides võib esialgse maksumuse säilitamiseks muuta ehitise lõpliku viimistluse kvaliteeti, kuid maksumusplaanija ei pea automaatselt eeldama, et tellija nõustub nende muudatustega viimistluses
dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega
algetappidel. Ühikmaksumuse meetod on tänapäeval kasutusel siiski peaaegu eranditeta, sobides rohkem kokku ka traditsioonilise eelarvestamisega ja enamik maksumusplaanijaid tunnevad keerukate arvutuste puhul, et teevad siin vähem vigu. Ühikmaksumuse meetod on seotud ka ligikaudsete töömahtudega nii maksumusplaanimisel kui -kontrollil. Mõlema meetodi puhul tuleb aga siiski leida küllaltki täpsed töömahud. 87. Maksumuskontrolli tegemise alused Pärast maksumusplaani koostamist ja heakskiitmist peab maksumusplaanija kontrollima seda, kas tööjoonistel ja töömahtude loendis toodud tööd vastavad plaanile, sest vastasel juhul erineb pakkumus eelarvest oluliselt. Iga vajalik täpsustus tuleb teha enne töömahtude loendi koostamist, mitte aga hiljem. Seetõttu tuleb iga joonist kontrollida: see on rutiin, kuid siiski väga vajalik tegevus. Kontrolli tegemiseks sobivad tüüp-vormid, Maksumuskontrolli vormi võib koostada iga
dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega
EESMÄRK · tagada omanikele kulude hoidmine (põhjendatult) soovitud piirides · saavutada põhjendatud tasakaal kulude vahel kogu ehitusprojekti jooksul 86 · anda omanikule parim tulemus võrreldes tehtud kuludega (väärtuse ja tarbimisväärtuse vastavus) OLULISUS · väldib ümberprojekteerimist kui kavand osutub liiga kalliks · võimalus hinnata osapoolte tööd (võrreldes maksumusplaani täitmisega) · vältida põhjendamatuid kulutusi suvalisel ehitusprojekti etapil · kujuneb terviklik kinnisvara haldamise süsteem ühendades nii ehitamist kui kasutusaega · rahuldada rahastaja-poolseid ettekirjutisi EELDUS · maksumusplaanimise kontseptsiooni aktsepteerimine · kompetentse maksumus-konsultandi teenuste kasutamine · maksumusplaanimise protseduuride arvestamine lepingute koostamisel NB! Ehitus(tööd)e maksumust ei kujunda vaid ehitaja ehitusmaksumus on alati