TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale · Muud tulud ( nt investeeringud, ( nt toetused ) Renditulud) Valitsuse ostud Raha jagatakse ümber riigieelarve kaudu. MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2. Riiklik maks- Maksud kehtestatakse seadusega ( seda korraldav parlament). Kehtivad riigi territooriumil. Kohalik maks- Kehtestab kohalik volikogu ja kehtiv kohaliku omavolikogu piires. OTSENE RIIKLIK MAKS: · Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21% Maksumäär on kas :
aktiivselt kaasa Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast: Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2% Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli.
reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt.
reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt.
34. Maksumaksja ehk maksu subjekt on maksuõigussuhte kohustatud pool ehk maksukohustuslane Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. 35. Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. 36. (1) Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
noncorp - mittekorporatiivsed kasumid (tulud e. omaniketulud) Otsesed maksud on majapidamistele ja firmadele kehtestatud maksud, mida makstakse otseselt saadud tulude (tulumaks), omandi (kinnisvaramaks) või palgafondi pealt (sotsiaalmaks). Kaudsed (äri)maksud on kaubale või tootmisele kehtestatud maksud (käibemaks, aktsiisimaksud jms). ,,Kaudne" tähendab maksumaksja (müüja) eristumist tegelikust maksukandjast (ostja) ehk teisisõnu on tegemist maksudega, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Rahvatulu RT on aasta jooksul kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse tarbimise eesmärgil, teine osa säästetakse ning muudetakse uueks kapitaliks. Rahvatulu näitab, kui palju majanduses osalejad (majandusagendid) teenivad esmaseid tulusid Rahvatulu RT = RKP (rahvamajanduse koguprodukt) D (amortisatsioon) TXi (kaudsed maksud) Rahvatulu RT = RPP (rahvamajanduse puhasprodukt) TXi (kaudsed maksud)
: üksikisiku tulumaksu korral on selleks inimese sissetulek). Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu alusest. Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena maksma. Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. • MAKSUDE LIIGITAMINE 1. maksu võtmise viisi järgi: • KAUDSED MAKSUD – need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale • OTSESED MAKSUD – suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi: • RIIKLIKUD MAKSUD kehtivad kogu riigis, kehtestab riik; • KOHALIKUD MAKSUD kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kehtestab kohalik omavalitsus; 3. maksumäära suuruse järgi: • PROGRESSERUV – maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär;
Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud ettenähtud tulumaks. 32. Milliseid kulusid ei tohi füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 1) tulumaksuseadusega kehtestatud tulumaksu; 2) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; 3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 5) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 6) kingituste või annetuste maksumust; 7) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest
Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. - Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks. - Maksu kinnipidaja isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded,
koolituse kulusid. Ettevõtja kajastab ettevõtlusega seotud kulud koos tasutud käibemaksuga. Ettevõtluse kuludeks ei loeta: ettevõtlusega tegelemise käigus tekib aga mitmeid kulusid, mida ei loeta ettevõtluskuluks; kulud mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata, on loetletud tulumaksuseaduse ( edaspidi TMS) § 34; ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse veel maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha, maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, kõrgendatud määraga tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele, seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale või kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu, makstud tulumaksu ( va TMS § 48 alusel tasutud tulumaks), FIE kohustusliku kogumispensioni makseid jms;
invaliididele, töötutele ja haigetele. Et valitsus saaks kulutada, peab ta ka kusagilt raha saama. Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks
iseseisvust. 4.Ümberjaotus leping suunab ressursse neile, kes seda enam vajavad ja kes on hädas. Samas aga on probleemiks see, et organisatsioonidel on võimalus kliente valida, st kõige raskemate juhtumite lahendamine ei ole meeldiv ja seetõttu püütakse valida kliente, kellega ei tekiks probleeme. Kitsaskohaks on ka teenustasude küsimine, mis mõjutavad kliendi käitumist(klient peab ise otseselt maksma ja eeldatavasti ei lähe see lisakoormusena maksumaksjalt). 39. Kelleks (staatus) on muutunud inimene NPM ja heaolsegu vaimus reformitud heaolusüsteemis? Seletage lahti. 15 Inimese staatus: tarbija või kodanik? Tarbija suhteliselt passiivne turul osaleja, tarbib nii öelda lõpptulemusi. Ei aita kaasa poliitika kujundamisele, heaolu tagamisele. Erahuvi keskne ehk otsustab ja teeb valikuid subjektiivsest
sellest kantakse vastavale vallale või linnale, ning maksu kinnipidajate kohta. Avaldada võib järgmisi andmeid: 1) maksumaksja nimi ja registrikood; 2) maksumaksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta; 3) deklareeritud maksustatava tulu või tasu summa; 4) tasutud maksu või tasu summa; 5) maksu kinnipidaja nimi, isiku- või registrikood ja maksumaksjalt kinnipeetud maksu summa. Kohaliku maksu maksuhaldur võib avaldada riikliku maksu maksuhaldurile riikliku maksu tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks vajalikku teavet. 15. Millised on maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused? Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks. 32. Milliseid kulusid ei füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? §34 Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks; seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest
tulenevad töötervishoiu ja töötervishoiu seadusest. Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust;
Kulu ettevõtlusega seotud osa suuruse määrab FIE ise. Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: · ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); · seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; · maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; · kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; · kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; · kingituste või annetuste maksumust;
loomisel ning tulenevad töötervishoiu ja töötervishoiu seadusest. Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust;
jagamine asutajate, liikmete, juhtimis- ja kontrollorganite liikmete või äriühingute vahel põhikirjalise tegevuse või ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed MTÜ, SA ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu järgmistelt ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt: seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning MKS alusel tasutud intressid maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus maksed vee erikasutuse eest vee kasutamisel erikasutusloata või üle lubatud koguse saastetasu, mis on tasutud kõrgendatud määra järgi ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument
: üksikisiku tulumaksu korral on selleks inimese sissetulek). Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu alusest. Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena maksma. Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. MAKSUDE LIIGITAMINE Makse liigitatakse: 1. maksu võtmise viisi järgi: · KAUDSED MAKSUD need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale, N.: aktsiisi- ja käibemaks; · OTSESED MAKSUD suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt, N.: tulumaks, sotsiaalmaks. 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi: · RIIKLIKUD MAKSUD kehtivad kogu riigis, kehtestab riik; · KOHALIKUD MAKSUD kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kehtestab kohalik omavalitsus; 3. maksumäära suuruse järgi:
(TuMS § 33 lg 2) 32. Milliseid kulusid ei või füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: (TuMS § 34) - TuMS-ga kehtestatud tulumaksu, välja arvatud TuMS § 48 alusel tasutud tulumaks; (TuMS § 34 p 1) - seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; (TuMS § 34 p 3) - maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; (TuMS § 34 p 4) - kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega 15 looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; (TuMS § 34 p 6) - kulusid, mis on tehtud TuMS kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; (TuMS § 34 p 7)
maksumaksja ettevõtlusega; · väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; · kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks; · seaduse alusel määratud trahve, sunniraha ning maksukorralduse seaduse § 28 alusel tasutud intresse; · maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; · kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; · pistise ja altkäemaksuga seotud kulud. 25 Lisaks TMS § 52,lg
autot ei ole - mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks, mille arvelt finantseeritakse teede korrashoidu) 5) Efektiivsus - maksusüsteem peab olema efektiivne, pole mõtet kehtestada maksu, mille kogumiseks tehtavad kulutused ületavad sellest maksust laekuva tulu 1.52.1 Maksud ja nende liigid Üldine liigitus: kaudsed ja otsesed maksud. Kaudsed maksud - maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale (kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde; kaudseks maks on ka käibemaks) Otsesed maksud - on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Liigitus vastavalt kehtestamise korrale ja kehtivuse territooriumile: kohalikud ja riiklikud maksud.
annaabi.ee 
