Maksud ... on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil
Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%
20. Document loetakse kättetometatuks ka juhul kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 18 aastasele perekonnaliikmele-tõene, väär 21. Maksuhalduril on õigus revusjoni käigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidenti taandamist(, , ). tõene, väär 25. ARK-s registreeriti 19 tonnise raskeveoki omanike vahetus 21. 10. 2007 . Auto oli ja jääb Eestisse registrisse . Seega uue omaniku raskeveokimaksu kohustus algab · Registreerimisele järgneval 15 päeval · Järgnevast kuust · 4 kvartalist
Filosoofia Teema: Surmanuhtlus kui karistus Näidisküsimused: Milliste argumentide tõttu pooldad/ei poolda surmanuhtlust? Kas surmanuhtlus on humaanne karistus? Materjal: http://www.hot.ee/luksfil/E/surmanuhtlus.rtf (professor Jüri Saare artikkel) Pooldan, sest 1) kõige hirmsamate ja ohtlikumate kuritegude puhul on see ainuke neile vastav karistusviis, ning eluaegse vanglakaristusega jäetakse kuritegudele sisuliselt reageerimata, lisaks on ta koormaks maksumaksjale. 2) poolt räägib see, et kui eluaegne vang sooritab mõne uue kuriteo, siis teda pole võimalik enam rohkem karistada, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. Surmanuhtlus ei ole humaanne karistus, sest see pole midagi enamat kui kättemaksuakt. Inimlikkusest ei jääks nii midagi järgi ning pigem on surmanuhtlus ikka loomalikkus või hoopis isegi lapsik suhtumine ettekäändega, et ,,tema tegi ka".
7)Palgafond: 27 014,00 Sotsiaalmaks: 6 633,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 281,00 Brutopalk: 20 100,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 563,00 Tulumaks: 3 630,00 Netopalk: 15 907,00 searvestatud) ksul välja makstavate palkade summa eel makse maha arvestatud. -1,40% ionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks(21%) Seda kõikke on vaja teada, et osata arvestada oma palka ööandja): 70,00 öötaja): 140,00 ööandja): 210,00 öötaja): 420,00 ööandja): 119,00 öötaja): 238,00 haline kohustis
Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus. Kehtestatakse sellepärast, et see on riigi sissetulekuallikas.
kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne – kõik need mida tuleb näiteks igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud a. Sissenõutavad – maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta teade kuid see ei ole haldusakt). Näide sissenõutava maksu kohta on üksikisiku tulumaks – kui on vähem makstud siis nõutakse puuduolev osa sisse. b. tähtajalisteks – maksumaksja peab maksu ise välja arvutama, deklareerima ja Maksuametile üle kandma – näiteks: käibemaks, sotsiaalmaks, erisoodustuste tulumaks
on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Täppissuhtlus. Seaduses olev tekst. Oletuse tegin selle järgi, et on viisakas tekst. 4. Riigikeele oskuse standardsed tasemed on asi, mille seadustamiseni taasiseseisvunud Eesti jõudis alles veebruaris 1999. Riik ei ole nende juurutamist saanud toetada kaugelti võrdsuures mahus Euroopa Liidu ja PHARE`ga
Sisekaitseakadeemia MAKSUDEST HOIDUMINE oktoober 2014 Maksudest kõrvalehoidmine • Mis põhjusel hoiab isik maksudest kõrvale? • Miks on mittemaksmine kahjulik? • Kes on tüüpiline maksudest kõrvalehoiduja? Maksude laekumise olulisus • Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja kindlatel tähtaegadel. • Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem. • Ligikaudu triljon eurot, mis on ka Euroopa Liidu eelarve
16. välislepingutega võetud maksu ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine; 17. hasartmängude ja loteriide korralduslubade väljaandmine, loteriide korraldamise üle kontrolli teostamine ning tegutsemine hasartmängujärelevalveasutusena; 18. koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 19. muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Ainuüksi sotsiaalsfäärile, haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Lisaks suunatakse raha kultuuri toetamisse, teedeehitusse,
ESSEE Kas sotsiaalmaksu reform on vajalik? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Antud juhul maksab sotsiaalmaksu tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, millest 20 protsenti on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantav sotsiaalmaksu osa määr ja 13 protsenti ravitkindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on erinevad, millest üks on ka rohkem kõneainet leidnud meediakanalites. Nimelt
14. Maksustamise moonutuskulu (distortionary cost of taxation) - Kehtestades aga maksud kas kaupadele või ressurssidele, moonutatakse turuhindasid. Selle tulemusel on ka majanduses osalejate otsused moonutatud. Sellest tulenevalt nimetataksegi liigset maksukoormust ka maksustamise moonutuskuluks. 15. Maksustamise tühikoormus (deadweight loss of taxation) - Tühikoormuse nimetus viitab aga sellele, et liigse maksukoormuse näol tekib maksumaksjale koormus, millest keegi kasu ei saa. Maksumaksja küll kannab koormust, kuid keegi sellest ei võida. Piltlikult öeldes tekib justkui olukord, kus keegi näiteks sööb meelega mingit toitu, mis talle üldse ei maitse. Seega sööjal on toitu süües ja võib-olla ka pärast seda väga halb enesetunne, aga sellest ei võida mitte keegi. 16. Elastsus - Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega 17
teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks omandist loobuma. Maamaksu puhul on sellest lähtuvalt näiteks ette nähtud võimalus anda pensionäridele maksusoodustusi (vt MMS § 11 lg 2). (Lehis 2004:453) Maamaks on puhtal kujul sissenõutav maks. Erinevalt teistest riiklikest maksudest ei teki maamaksu tasumisel kohustus vahetult seaduse alusel ning maksumaksjale ei ole pandud deklareerimiskohustust. Sellest tulenevalt kehtivad maamaksu puhul tavapärasest erinevad aegumistahtajad ( vt MKS § 98 lg 2), samuti ei ole võimalik maksumaksjat karistada maksu väärarvutuse eest. Maamaksu arvutamise kohustus on tervikuna pandud maksuhaldurile. Maksu määramine toimub haldusaktiga maksuteatega. Kui maksuteadet ei ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda ning maksuhaldur ei saa maksu sundkorras sisse nõuda. (Lehis 2004: 453-454)
Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust
F.Engels peab rahandus- ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith'i. Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · (1)"igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule" (maksevõimelisuse printsiip); · (2)"igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma" (määratletuse printsiip); · (3)"maksu maksmine peab olema korraldatud maksumaksjale võimalikult sobivalt" (mugavuse printsiip); · (4)"maksustamiskulud peavad olema minimaalselt" (odavuse printsiip). Smith pidas rahva rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korrastada. Maksud on kehtestatud riigi ja OV (omavalitsuse) avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku rahha kogumiseks. Seega peavad nimetatud organid eelnevalt ära määratlema oma
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest
Nt: julgeolek, haridus, kultuur, tervisehoid, normaalne elukeskkond Valitsuse majanduslikud ülesanded: *seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine *valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu-ja rahanduspoliitika abil *maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ül. Täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt
Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste. Rahandusliku sõltumatuse poole aitab püüelda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine. See on viis, kuidas inimene saab ise kaasa rääkida oma tuleviku kujundamises. Maksud ja maksusüsteem Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks
kaotamisega seotud tulud ja kulud ning tehakse nende põhjal jareldused. 5 1. SOTSIAALMAKS Antud osa annab ülevaadet sotsiaalmaksu süsteemi põhimõttetest kui ka autor raagib sotsiaalmaksu ajaloost. Iseloomustatakse sotsiaalmaksu mõiste ja olemust Eesti. 1. Sotsiaalmaksu mõiste Sotsiaalmaksuseadus kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub taitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel. (Kann, kuupaev puudub) 1. Riiklik maks Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann) 2
sel juhul, kui võlasummasid kasutatakse riigi tootmisvõimaluste suurendamiseks (investeeringud). Riigivõla vähendamiseks tuleks saavutada eelarve tasakaal. 6.Loeng Maksutamise alused Valitsuse tulud: Oma sisult tähendab maksustamine seda, et riigi kodanikud töötavad mingi aja valitsuse heaks, ehk kui üksikisiku tulumaksu määr on 25 %, siis neljandiku oma tööajast töötavad isikud valitsuse heaks. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu kohustuslikkus tähendab, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Otsese kasu puudumine tähendab, et maksuna laekuvaid vahendeid kasutatakse avalike teenuste osutamiseks. Tavaliselt pole aga määratud konkreetset avalikku teenust, mida maksumaksja enda poolt makstud maksude eest saab. Tasu: otsese vastuteene olemasolu
kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv. Maksude haldamine Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad
kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv. Maksude haldamine Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad
Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3
Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid:
Väikeettevõtjad ei tule täna toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. Lihtsustamine ja aruandluse automatiseerimine on ainsad võimalused selle probleemiga toime tulla. Ettevõtjad peavad üheks tõsisemaks probleemiks maksukoormust ning kritiseerivad teravalt planeeritavaid maksutõususid. Ükski ettevõtja ei tegele ettevõtlusega ainult selle nimel, et maksta rohkem makse. Seetõttu peab maksusüsteem olema lihtne nii maksumaksjale kui -kogujale. 6. Milline on Eesti ökoloogiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Ökoloogiline keskkond - Võrreldes näiteks Tokyot, on Eesti õhukvaliteet väga hea. Ka üldiselt on Eesti keskkonna seisnud hea, sest pidevalt töötatakse välja uusi ideid ja kampaaniaid, et Eesti puhtaim ja ilusaim hoida. Samuti ei ole ka vajadust rakendada sõidupiiranguid linnades, kuna õhk on piisavalt puhas
Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms.
Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013
sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed (pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse). • Kohalikud maksud on: müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaksja parkimistasu. Maks On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-,
edendada ühiskonna heaolu diakooniatöö kogudus(e)hoolekanne hooldus abivajaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu vältimatu sotsiaalabi esktreemsesse olukorda sattunud isikule hädavajalike hoolekandeteenuste osutamine (vähemalt toit, riietus, ajutine peavari). (Ekstreemse olukorra asemel võib öelda ka äärmuslik olukord Sotsiaalmaks- pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised
katmises nende teenuste eest, mida ta saab avaliku sektori poolt ehk õiglane maksusüsteem sõltub ka avalike kulutuste struktuurist. · Kuluekvivalentsus - rakendatakse peamiselt kollektiivsete vajaduste rahuldamisel, kus konkreetset kasusaajat on raske selgitada (näit. politsei kaitseb kõiki kodanikke, õpetaja õpetab kõiki klassi lapsi ühtemoodi jne) · Kasuekvivalentsus - riigipoolse teenuse konkreetne kasu konkreetsele kodanikule - maksumaksjale (näit. sillamaks - silla korrashoidmiseks) Maksevõimelisuse printsiip (Ability to pay) lähtub maksumaksja võimalusest maksu maksta ega arvesta kasu suurust, mida riigi poolt pakutav avalik teenus konkreetsele maksumaksjale annab. Hea maksusüsteemi tunnused: 1. Maksud peavad olema majanduslikult efektiivsed - st toetama majanduslikku aktiivsust ja ei tohi takistada ressursside efektiivset jaotumist 2
liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui maksumaksjad ei täidaks oma kohustusi, siis muutuksid paljud hüved (nt. koolid, lasteaiad, ülikoolid, haiglad, tervisekindlustus, julgeolek jne) inimestele kättesaamatuks. Käesolev töö annab ülevaate Eesti maksusüsteemidest, erinevatest maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1
• Riigi olemasolu • Valitseva kaubalis-rahalised suhted • Rahvatulu rahuldab mitte ainult isiklikke, vaid ka ühiskondlikke vajadusi. Rahandussuhetel on: • Jaotusfunktsioon • Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8
..........................................................7 3 ETTEPANEKUD..............................................................................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks
Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsesevastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis".Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks ·sotsiaalmaks ·maamaks ·hasartmängumaks; ·käibemaks ·tollimaks; ·aktsiisid ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks;
See kõik on tore ja tundub, et nii jääbki, sest kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ning millestki ju üle ei astutud. Kui majandusaasta lõppeb kasumiga, siis on juhataja ettepanekul osanikul õigus otsustada kasumit ehk dividende jaotada jällegi, kõik on seadusega kooskõlas. Arvestades, et dividendide maksustamisel on maksukohustuslane dividendi jaotaja ning rakendub vaid tulumaks (TuMS § 50), siis kuidas üldse keegi söandab seaduskuulekale maksumaksjale väita, et ta on midagi valesti teinud?[4] Pärast aasta lõppu saab osaühingu teenitud kasumist maksta omanikule dividendi. Dividendilt maksab osaühing ainult tulumaksu, sotsiaalmaksu sellelt ei maksta.[5] Ka hiljem on esitatud seisukohti, et dividendi palgatuluks ümberkvalifitseerimiseks on vaja seadusemuudatust Riigikogus, mitte meelemuudatust maksuametis.[6] Samuti ripub õhus küsimus, kas majandusliku tõlgendamise põhimõtet saab üldse rakendada sellises
● meie oma Eesti - kestlik rahvus, keel ja kultuur, ● elujõuline maaelu - tasakaalustatud areng igas piirkonnas, ● parem keskkond - hoitud loodus, parem elukeskkond. Kokkuvõtlik Reformierakonna eesmärk on vaba, väärikas ja oma eluga rahulolev Eesti inimene, kes on valmis võtma oma riigi ees ka vastutust parema tuleviku nimel. Reformierakonna rahalised lubaduse: ● majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul tõsta 200 euro võrra, ● kõigile maksumaksjale 500-eurose kuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine, ● neljarajaliste Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede ehitamine, ● tõsta nelja aastaga täiskoormusega õpetaja keskmise palga vähemalt 2000 euroni, ● luua hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks mitmekesiste lahenduste paketi, ● aktsiiside alandamine konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele.
tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. *Jälgi töös :Maksukohustuslane on õigem öelda kui maksukohuslane!! *Igal maksuseadusel on oma ülesehitus ja oma terminoloogia ehk mõisted. Probleem on selles, et sama mõiste võib erinevates maksuseadustes omada erinevat tähendust või sisu. *Maks- maksuliigid, tuleneb maksuseadustest.
tagada kõigile inimväärne ära elamine ning riigi ja ühiskonna harmooniline ning normaalne areng. Maksu mõiste ja eesmärgid Maksule iseloomulikud tunnused on järgmised: · riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu maksuseadusega ning kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel · maks on rahaline kohustis · maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu, et täita oma avalik-õiguslikke ülesandeid · maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu · maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel · maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras Eesmärgid: · maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk fiskaalnefunktsioon. Fiskaalpoliitika ehk eelarva poliitika, valitsus teostab. Riigikogu võtab eelarve vastu ja valitsus teostab.
1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt.
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud
kinnitamiseni. Intressi ei arvestata maksusummalt, mis on tähtpäevaks tasumata, kui see on võrdne maksuvõlaga või maksukohustuslasele tagastamisele kuuluva maksusummaga. Intressinõuet ei esitata, kui intressinõue on väiksem kui 10€. Samuti ei saa intressi arvestada, kui maksuhaldur on teinud ise vea. Intressi ei arvestata sama arvu päevade eest, mille võrra maksuhaldur viivitas maksuteate saatmisega, kui maksuhaldur on maksumaksjale saatnud enne maksu tasumise tähtaega maksuteate või maamaksuteate. Intressi ei saa arvestada, kui maksuhaldur on andnud kirjaliku eksitava vea. Kui maksumaksja on vale teabe tõttu vähem deklareerinud või seadusega ettenähtud summast rohkem tagasi taotlenud. Intressi ei arvestata, kui maksukohustuslane oli maksu deklareerimisel, tasumisel või tagastusnõude esitamisel teadlik, et ta esitab valeandmeid. Sama kehtib ka juhul, kui
6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Seda nim. Maksu koormamisfunktsiooniks ehk maksu fiskaalseks funktsiooniks. (eelarveline eesmärk). Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb: 1
1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on sellised maksud, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Kui kütuse aktsiisimaksu maksab riigile kütusefirma, siis tegelikult maksab selle kinni tarbija, sest firma lülitab täiendava maksu kütuse hinnale juurde. kaudseks maksuks on ka käibemaks, mis on kehtestatud enamikule kaupadele. Otsesed maksud on suunatud ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma otseselt kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt.
kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Tasumisel teeb firma kande: D Kinnipeetud tulumaks 120 000 D Sotsiaalmaks 198 000 D Töötuskindlustusmaks 7 500 K Arveldusarve 325 500 Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. [6] 8 Palgatulult arvestatavaid makse nimetatakse ka tööjõumaksudeks. Seletan lahti kolm põhilist maksu, mida arvestatakse töötasult. 01.juuli 2009 muutub töölepinguseadus ja kehtivuse kaotavad palgaseadus, puhkuseseadus jne
tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks,
ettevõtluskeskkonda ja suurendab inimkapitali mahtu majanduses. Eesti maksukoormus on viimastel aastatel tõusnud, kuna maksu ja tolliamet on suutnud rohkem makse kokku korjata. 11. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 12. Kas maksumaksjal on otsene vastutus? Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või
palgaarvestusele. MAKSUKORRALDUSE SEADUS On seadus, mis reguleerib mitmesuguseid makse üldiselt, kuid igat maksu reguleerib vastav seadus täiendavalt. Kogu maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikest maksudest. Kogu maksusüsteem on üles seatud tulu saamiseks riigikassasse, kohustus selleks on pandud maksumaksjale. Ta on kohustatud makse maksma vastavalt seadustele. Kõik maksud tuleb kanda üle maksuhalduri pangakontole vastavalt ettenähtud kuupäevadeks ja neid vastavalt deklareerides. Vastavate seaduste rikkumiste korral võib karistada maksumaksjat trahvide- ja ettekirjutistega. NB! " Maksukorralduse seaduse" §97 summade ümardamine ütleb järgmist: Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane?
annaabi.ee 
