Saksa arhiivinduse kujunemislugu: Leopold von Ranke ja tema õpilaste arhiivi - teoreetiline diskussioon, struktuuriprintsiip, registratuuriprintsiip. 18. sajandil, mil Saksamaa oli killustanud sadadeks riigikesteks, eksisteeris u 3 liiki arhiive: · Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid; · Riigiarhiiv (Stadtsarchiv) välispoliitilised, diplomaatilised lepingud; · Maa-arhiiv (Landesarchiv) sisemine haldus, maksumajandus, kohtud. 19. sajandi algusega, mis seostub Napoleoni sõdadega ning mis tõi kaasa riigikeste arvu languse, käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline ajalooseltside teke. Saksamaa arhiivinduse suurkuju Leopold von Ranke (17951886) Preisi TA liige, Berliini ülikooli professor ja aastast 1841 Preisi riigi ametlik historiograaf, allikakriitilise meetodi silmapaistev arendaja ning rakendaja, initsiatiivil tõusis plahvatuslikult arhiivide
Samuti annab see valitsustele õigustusi teha siseriiklikult ebapopulaarseid otsuseid kuna „alternatiiv puudub“. Maailma poliitilistes protsessides on eriti oluliseks muutunud pinged riigi, rahvuse ja rahvusriikluse triaadis. Riigid kui regulaatorid (regulators) – riigid reguleerivad majanduse toimimist oma piirides ja sellest väljaspool toimuvate protsesside kontrollimise kaudu. Riigi majanduse reguleerimiseks on 2 poliitikatüüpi: eelarvepoliitika (maksumajandus, avaliku sektori eelarve planeerimine) ja rahapoliitika (raha tootmine, laenuintressid, vahetuskursid). Lisaks on oluline finantsteenuste regulatsioon. Riigid võivad tootmistingimusi muuta füüsilise infrastruktuuri ja inimressursi arendamise turu liberaliseerimise kaudu – de-regulatsioon ja privatiseerimine. Riigid saavad rahvusvahelist majandust mõjutada kaubandus-, investeerimis- ja tööstuse arengu poliitikate ning tööturu strateegiate planeerimise ja
annaabi.ee 
