Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad majanduse arengut infoajastul. Tagajärjed olid: Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad arengumaa tööjõudu, esineb ka inimõiguste rikkumisi ning ebahumaanseid töötingimusi ja tööelu. Annab võimaluse “skeemitada” maksudega ning neid ei pruugi saada ettevõtte koduriik, vaid hoopis võõrriigid, mistõttu ei pruugi riigid saada õiget maksulaekumist, tuues seeläbi riikidele kohati lisakulusid ja ka majanduslikku kahju. Ettevõtlusklaster - ettevõtted peavad tegema koostööd, et turul paremini püsida. Võib tekkida olukordi, kus suuremad söövad väiksemaid välja. Turul tekib “omade jopede” efekt, mis ei lase väiksematel ja uutel tulijatel hõlpsasti turule pääseda. Riikide poliitiline läbisaamine on muutunud ülioluliseks. Sellest sõltub ettevõtete
Taasiseseisvumise järel oli Eesti majanduslik olukord veelgi hullem, kui Eestis olid Aasia maadest kvalifitseeritum tööjõud ja Lääne-Euroopa madalamad maksud. Kui Eesti oleks sellel suunal püsima jäänud, poleks tal jätkusuutliku riigina üldse lootust olnud. Jätku suutlikus riigis valmistab muret rahvastiku vananemine. Tänu sellele on osad riigid sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumist. Demograafiliseks jätkusuutlikus tuleks suurendada sündimuste määra nii, et see ületaks suremuse. Lisaks sellele on ka oluline rahvastiku kvaliteet- haridustase, tervis, head võimalused ja oskused. Eesti rahvastiku olukord on samuti keeruline. Sündmus jääb alla suremusele. Samuti kuulume Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskonda. Lisaks sellele, lahkuvad noored Eestist (enamasti lähevad Soome tööle)
2.2. Paadimaksu kehtetuks muutmine Paadimaks hakkas kehtima 2010. aastal, mil Tallinn planeeris oodatavaks tuluks 10 miljonit krooni. Paadimaksu laekus aga vaid 68 000 krooni, kuna mitmetel põhjustel jäi enamik aluseid maksu alt välja.5 Ka järgmisel aastal jäi maks alatäidetuks. «Paadimaks oli selge näide, et Tallinnal pole linnajuhtimiseks vajalikku pädevust. Tegu oli juriidilise möödapanekuga, millele ei eelnenud korralikku analüüsigi, oskamaks prognoosida reaalselt maksulaekumist,» leidis Randpere.6 Vapperi hinnangul ei ole paadimaksust kasu ei linnale ega paadiomanikule, kuna linnakassat maks praktiliselt ei täida, kuid samas paadiomaniku elu teeb see kibedaks.(...) «Lisaks kõigele muule teeb linn paadimaksuga endale halba reklaami, kuna paadimaks ei ühti kohe kindlasti kultuuripealinna sõnumiga «Mereäärsed lood».(...) «Arusaamatu on end nimetada merelinnaks, kui mereleminekuks vajaliku aluse omamine on maksustatud.»7 Riigikogu võttis 23
2. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJUD Antud osas on maaratud Eesti sotsiaalmaksu maara langetamise mõjud hõivatuse ja riigieelarvele, kui ka ettevõtte sektorile. Antud peatükk on põhjendatud lõputööteemaga "Sotsiaalmaksu maara langetamise mõju ettevõtlus sektorile ja riigieelarvele"; mis uuris Galina Tuum. 2.1 Sotsiaalmaksu langetamise mõju hõivatusele ja riigieelarvele Sotsiaalmaksu maara alandamine vahendab maksulaekumist riigieelarvesse, samal ajal avaldades positiivset mõju ettevõtlussektorile. Eesmargiks on kasvatada töövõtjate brutopalka ilma taiendavate kuludeta tööandjate jaoks. Tõsta hõivatuse taset tööturul uute loodavate töökohtade arvelt. (Tuum, 2016) Ettevõtjate ja Teenusmajanduse Koja arvates sotsiaalmaksumaara langetamine ei too endaga mingeid muudatusi kaasa või siis ainult eelarve puudujaagi. Nendes arvamustes jaavad
Et eelmise valitsuse poolt seadustatud tulumaksumäära 1protsendiline vähenemine tuleval aastal vähendab maksutulusid veel 965 miljoni krooni võrra, laekub riigieelarvesse tuleval aastal 1,32 miljardi krooni võrra vähem tulumaksu. 2009. aastal vähendavad eelmise valitsuse poolt otsustatud tulumaksumäära vähenemine ja selle valitsuse otsus maksuvaba tulu tõusu kohta kokku eelarvetulusid 1,8 miljardi krooni võrra. Lisaks vähendab 2009. aastal maksulaekumist ligikaudu miljardi krooni võrra täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest. 2010. aastal vähendavad tulumaksusoodustused maksulaekumist aga juba 3,3 miljardi ja 2011. aastal enam kui 5 miljardi krooni võrra. Maksumuudatuste mõju inflatsioonile Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aluseks olev Eesti 12 kuu harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude varasema tõstmise tulemusena rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 2011. aastal
annaabi.ee 
