Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maksulaekumise" - 7 õppematerjali

Seminar 2-maamaks vastu
2
docx

Seminar 2: maamaks vastu

Maamaksuga mängimine viitab pigem kõrgendatud erahuvidele kindlate maapiirkondade vastu. Maamaksu puhul võib positiivseks siiski lugeda asjaolu, et antud maksude kogutavus on peaaegu 100 %-line, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise. Kohalikule omavalitusele on see stabiilne tulu. 2012. aasta Rahandusministeeriumi andmete järgi on maamaksust laekuva tulu 54 521 eurot. Siiski on maamaksul kohaliku omavalitsuse eelarves suhteliselt väike osakaal, määravaks on ka asjaolu, et maamaksu kogumise kulud moodustavad ümbes viiendiku kogutavast maksusummast. Elamumaa eest saadud maamasku osakaaluks loeti umbes 2% kogu tulust. Sega usun, et 01. jaanuaril 2013. aasta vastu võetud seadusemuudatus, milles vabastati

Majandus → Majandus
9 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus 12 klass
6
docx

Ühiskonnaõpetus 12 klass

vead. Buum langus Surutis tõus Stabiliseerumine Kriis 15. Majanduse tsüklilisus Eesti viimaste aastate arengu näitel – buumist kriisi. 2003-2007 eestis majandusbuum. Majandus aga kuumenes üle (majanduskasv ei vastanud tootlikkuse tegelikule kasvule). 2007a kinnivarahinnatõus lõppes, majanduskasv pidurdus. Järgnes majanduslangus, mida süvendas finantskriis. (masu). Seda iseloomustas pankrottide laine, suurenev tööpuudus, maksulaekumise vähenemine riigieelarvesse. Surutisega toimetulekuks tuli Eesti valitsusel kärpida avaliku sektori kulutusi. Maapinna õigus – vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus – laps omandab sündides vanemate kodakondsuse Naturalisatsioon - kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik isikutunnistus - ID-kaart pass - reisidokument

Ühiskond → Ühiskond
28 allalaadimist
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED
7
docx

MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED

Kui vaadata detailsemalt, milline on maj.poliiitika struktuur:kõige rohkem määrusi on põllumajanduses. Euroopa Liidu õigusaktid: KÕIGE TÄHTSAMAD AKTID ON MÄÄÄRUSED EHK regulatsioon. Direktiiv on alama astme akt, mis on kohustuslik alama eesmärkide suhtes. Iga rahvusriik peab väljatöötama oma seadusanliku akti. EL maksupoliitika eesmärk: *vältida liikmesriikide vahelist konkurentsi maksude osas *vältida liikmesriikide maksulaekumise vähenemist *muuidiliselt siduv,vaid kujutta esinevat tendentsi tööjõu maksustamise tõstmise osas,mis toimub eesmärgiga korvata maksude vähenemist mkendada teisi liikmesriikide tegurite arvel EL maksupoliitika meetmed: *ärimaksustamise koodeksi vastuvõtmine *kapitalitulu maksustamise ühtsete Maksukoodeks: Maksukoodeks pole liikmesriikidele juriidiliselt siduv vaid kujutab endast liikmesriikide

Majandus → Majanduspoliitika alused
214 allalaadimist
Raskeveokimaks
8
docx

Raskeveokimaks

Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat. Maksud on fiskaalne instrument, mille ülesandeks on siis hankida valitsemiseks vajalikud vahendid ja vastavalt riigi valitsemissüsteemile jagada need ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Maksundus II
10
doc

Maksundus II

maksusummat, siis rakendatakse tasumata osale intressitasumise eelpäevale järgnevast päevast; füüsilised isikud kannavad maksuseaduste rikkumise eest vastutust haldusõiguste rikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel; juriidilistele isikutele rakendatakse peamiselt väga erinevaid trahvisummasid; intressid laekuvad vastava maksulaekumise kohta ja trahvid laekuvad alati eelarvesse; maksuvõlglaselt nõutakse esmalt sisse maksuvõlad, seejärel intressid ja muud kohustused. Käibemaks Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või ­toimik on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4

Majandus → Maksundus
158 allalaadimist
SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS
12
docx

SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS

hüvede pakkumiseks. Sotsiaalmaksu kadu võib asetada veelgi rohkem kodanikke sotsiaalse riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse laekuvatest maksudest. Sotsiaalmaksu maara alandamine 1% võrra mõjutab negatiivselt eelarvesse maksu laekumisi. Juurde tekib 1785 uut töökohta, kuid nendelt laekuv sotsiaalmaks jaab alla prognoositava maksulaekumise vahenemise osa. Riigi eelarvesse tekib sotsiaalmaksete laekumise vahenemiselt puudujaak, millele tuleb otsida uusi rahastamise allikaid. Sotsiaalmaks on tervise- ja pensionisüsteemide sihiline rahastamise allikas ning 8 sellest sõltuvad sotsiaalsed toetused ja siis sotsiaalmaksu kaotamisega vahenevad ka riigi maksulaekumised. Tekib oht tervisekaitse rahastamise jatkusuutlikkuses. 3.3. Tulu-kulu analuus ja jareldused

Loodus → Keskkonna ökonoomika
2 allalaadimist
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

aastal maismaaveonduse tegevusala. • Alates 2009. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-st langenud ja 2015. aastal moodustasid keskkonnamaksud SKP-st 2,75%, jäädes siiski Euroopa Liidu keskmisest (2,5%) kõrgemaks. • Lisaks energia-, saaste-, ressursi- ja transpordimaksudele maksid ettevõtted ka maavara kaevandamisõiguse tasu, mida rahvamajanduse arvepidamise reeglite järgi ei käsitleta maksuna, vaid hoopis rendina ning see jääb maksulaekumise arvestusest enamasti välja nii Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes. 
 Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid • Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist • Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse 
 kasutamist • Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist • Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid

Loodus → Keskkonna kaitse
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun