suureneb, seetõttu sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks samuti suurenes. Iga aastaga langesid alkoholi- ja kütuse aktsiisid. 2011. aastal tubakaaktsiis on tõusnud ja järgmistel aastatel on ta langenud. Eelmisel aastal väljastas maksuamet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot. Selle tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot. 2013. aastal saadeti prokuratuuri 23 maksukuriteo kriminaalasja, kokku 130-e kahtlustavaga. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses. Euroopa Liidu komisjoni poolt tellitud 2011. aasta tulemuste põhjal on Eesti maksuauk teiste Balti riikidega võrreldes üsna heas seisus, kuna moodustab SKP-st 1,9%. Naaberriikidest on kõige parem olukord Rootsis, kus maksuauk moodustab vaid 0,2% SKP-st, soomlaste maksuvõlg on 1,5% SKP-st. Leedu maksuaugud on vastavalt 4,7 ja 4,4 % SKP-st.
· Õigus olla informeeritud. · Õigus saada abi. Päring maksuhaldurile maksusüsteemi, maksude arvutamise ja tasumise kohta, võimalikud maksusoodustused jm · Õigus esitada kaebusi. · Õigus keelduda teabe andmisest. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning põhiseaduslik õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonna- ja eraellu võib sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja maksukuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. (advokaat, arst, notar, statistilised vaatlejad, audiitor jms) · Maksukohustuslase privaatsus ja omandi puutumatus. · Õigus maksta mitte rohkem kui ettenähtud maksusumma. · Õigus kahju kompenseerimisele. Nõue aegub 3 aastaga. Maksukohustuslase vastutus · Maksude tasumise kohustus. · Dokumentide säilitamise kohustus. · Raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus. · Kaasaaitamiskohustus
mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks. Näiteks kui on oht, et kahtlustatav või süüdistatav paneb toime mõrva (KarS § 114) või tapmise (KarS § 113), ei pea uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vahistamisaluse jaatamiseks olema samavõrd kõrge kui siis, mil kahtlustatav või süüdistatav vahistatakse nt uue varguse (§ 199) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) toimepanemise riski tõttu. Kolleegium leiab, et ka uue maksukuriteo toimepanemise risk peab olema märkimisväärne, et kahtlustatav või süüdistatav selle alusel vahi alla võtta. Käesolevas asjas maakohtu ega ringkonnakohtu määrusest sellise riski olemasolu ei nähtu. 11. elektroonilist valvet on võimalik kohaldada üksnes isikule, keda põhimõtteliselt oleks alust ka vahi all pidada. (Vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2002. a määrus asjas nr 3-1-1-118- 02, p 10.4.) Elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asendamisel
annaabi.ee 
