Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises maksukorralduses rüütelkondades SAAVUTUSED 1763 aastal asutas vaeslaste varjupaiga. 1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani aluse naiste harimisele Venemaal. 1786 aasta rahvakoolide seaduse alusel sai nüüd võimalikuks gümnaasiumide asutamine. VÄLISPOLIITIKA Laiendas oluliselt Venemaa territooriumi: ·Põhjas ja läänes omandati uusi maid sõjas Rootsiga ja suurem osa Poolast vallutati ning jagati ära. Need saavutused andsid Venemaale kontrolli tähtsate Euroopa sadamate üle
termin asehalduskord). George Browne (16981772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija Püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada. Edendas kooliharidust. Muutused linnade valitsemises Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Muutused maksukorralduses Uue maksuna kehtestati pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. Muutused rüütelkondades Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Sellega vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Pärast seda taastati Eesti- ja Liivimaal Balti erikord.
oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid. Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal
otsustada. · Muutused linnade valitsemises: - Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. - Raed linnades saadeti laiali. - Uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. - NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel. · Muutused maksukorralduses: - Uue maksuna kehtestati pearahamaks. - Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. · Muutused rüütelkondades: - Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning hilisemad sisserändajad). - Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. - NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel
omavalitsuste tegevus, poliitiline stabiilsus, maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid (Raamatupidaja.ee, 2005). Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Riigi Teataja, 2002). Riiklikud maksud on: tulumaks;
Poliitilises keskkonnas käsitletakse peamiselt valitsuse regulatsiooni kohalikul ja riiklikul tasandil (võimalikud muutused seadusandluses ja struktuurides), poliitilised tegevused (valimised, valitsuse vahetused, strateegilised otsused), rahvusvahelised lepingud ja suhted, globaalsed trendid, kriisid, sõjad. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) Riiklikud maksud on: Tulumaks Sotsiaalmaks
valitsus, ise jäi itta. 303 pKr kristlaste tagakiusamine. Constantinus (306-337): tuli kodusõjast impeeriumi lääneosa troonile, ida jäi Liciniusele. Koos 313a Milaano edikt, millega impeeriumis usuvabadus, lubas kristluse. 324 purustas Liciniuse, alustas reforme: · Sõjaväe jagas piiriüksusteks ja mobiilseteks taktikalisteks üksusteks. Suurenes germaanlaste osakaal. · Hierarhiline bürokraatia, tsiviil vs sõjaväeline võim. · Maksukorralduses jugatio-capatio süsteem ehk maksud vastavalt maa suurusele ja kvaliteedile. Uus kuldmünt solidius. 325a Nikaia kirikukogu: mõisteti väärõpetuseks ariaanlus. 330a lõi uue pealinna Byzantioni kohale: Konstantinoopol. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu;
maksustamise kohta" (kehtis ainult 1991.aastal) · 25.september 1990 ,,Tegevusloamaksu seadus" · 25.septermber 1990 kehtestati EV Valitsuse määrusega nr 253 riigilõivu määrad. 1991.aasta jooksul võeti vastu ettevõtte tulumaksuseadus ja käibemaksu seadus ning 1992. Aastal aktsiismaksu seadused (alkoholi-, õlle , karusnaha- ja tubakaaktsiisid). Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt muudatusi. Esimene kord (28.märtsil 1991.a) täpsustati maksude loetelu. Teine muudatus (23.apprillil 1992.a) täpsustas varjatud tulu kajastamise korda. Uute maksuseaduste rakendamine edenes üsnagi visalt ja 1992.aastal lisanud ,,maksukaruselli" veel ka ravikindlustusmaks. 1993.aasta 16.detsembril võttis EV Riigkogu vastu uue maksukorralduse seadus, millega korrastati eelkõige maksude administeeerimist
annaabi.ee 
