normaalne areng. Maksu mõiste ja eesmärgid Maksule iseloomulikud tunnused on järgmised: · riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu maksuseadusega ning kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel · maks on rahaline kohustis · maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu, et täita oma avalik-õiguslikke ülesandeid · maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu · maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel · maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras Eesmärgid: · maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk fiskaalnefunktsioon. Fiskaalpoliitika ehk eelarva poliitika, valitsus teostab. Riigikogu võtab eelarve vastu ja valitsus teostab. Rahapoliitika- teostajaks on Eesti Pank, rahapoliitika tagab rahastabiilsuse.
üksikisiku tulumaksu, töötaja töötuskindlustusmakset, kohustuslikku kogumispensionimakset ei või tööandja arvestada ega kinni pidada enne, kui ta on palgaülekande töötajale teinud. Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse peab tööandja arvestama sellel kuul, mil palk teeniti. Eelneva näite puhul novembris. Kuid sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse puhul ei teki tööandjal novembris maksukohustist, vaid tekib potentsiaalne maksukohustis. Potentsiaalne maksukohustis muutub maksukohustiseks kuul, mil tööandja töötajale palga välja maksab. Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse potentsiaalse maksukohustise tekkimine on tingitud tulude ja kulude vastavuse printsiibi rakendamisest.
Lisaks töötasule tekivad tööandjal ka maksude ja maksete kulud. Töötasuga seotud maksud ja maksed (üksikisiku tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensionimakse) tuleb kinni pidada sellel kalendrikuul, mil töötajatele palk välja maksti, mitte aga siis, kui ta selle teenis. Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse peab tööandja arvestama sellel kuul, mil töötasu teeniti. Ettevõttel tekib potentsiaalne maksukohustis. Potentsiaalne maksukohustis muutub maksukohustiseks kuul mil töötajatele töötasu välja makstakse. Tööandja peab arvestama töötasult sotsiaalmaksu iga töötaja kohta eraldi ja tööandja töötuskindlustust kogu ettevõtte töötasukulult. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksumäärad tulenevad sotsiaalmaksuseadusest ja töötuskindlustuse seadusest. Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse suurust
Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel. 2. Maks on rahaline kohustis. Maksu tasumine võimalik ainult rahas. 3. Öööööüüäää Maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu , et täita oma avalik õiguslikke ülesandeid. 4. Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu või hüvitist 5. Maksu kohustis tekb seaduses ettenähtud korras suuruses ja tähtaegselt. 6. Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlemata. Maksu peamiseks funktsiooniks ehk eesmärgiks on koormamis funktsioon ehk fiskaalne funktsioon. See funktisoon on kõikidel maksudel. Kui seda pole, siis pole tegemist maksuga. Osadel maksudel on kujundamisfunktsioon kõrvalmõjuna. See jaugneb kaheks – ta võib olla majanduspoliitiline funktsioon. St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline
Sotsiaalse ümber jaotuse eesmärgi tagab progressiivne või astmeline tulumaks. Vähenevad negatiivsed nähtused riigis, ms omakorda võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt
seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iseloomustavad tunnused maks on: 1) Kehtestatud maksuseaduse või KOV volikogu määrusega 2) Rahaline kohustis 3) Eesmärgilt suunatud riigi ja KOV-te ülesannete täitmiseks tulu saamine 4) Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega otsest mõõdetavat hüvitist 5) Maksukohustis tekib ainult seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel 6) Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematult NB! Kui eelloetletud tunnustest kasvõi üks ei kehti, ei ole tegemist maksuga. Maksudel on kaudsed mõjud ja eesmärgid ning otsesed eesmärgid, mida maksumaksja suhtes rakendatakse. Kõrvalmõjud on olulised tolli- ja aktsiisimaksu puhud. Mõningal määral on see täheldatav ka tulu- ja käibemaksu puhul eelkõige soodustused ja vabastused maksude osas
Dividendide irrelevantsuse teooria – maksude, tehingukulude ja pankrotikulude puudumisel ei ole dividendipoliitika oluline, st aktsionär on huvitatud kogutulust ning ta ei hooli sellest, kas tulu saadakse aktsia väärtuse tõusu või dividendi vormis. Maksude eelistuste teooria – dividendipoliitika on oluline – kuna aktsia väärtuse kasvu maksustatakse väiksemate määradega kui dividende ning – aktsia väärtuse kasvu eelistamisel on aktsionäri maksukohustis lükatud tulevikku. Seega madal dividend peaks viima aktsia hinna tõusule. 33. Mille poolest erineb parem-varblane-peos-kui tuvi katusel teooria dividendide kliendiefekti teooriast? Parem varblane peos kui tuvi katusel teooria kohaselt on dividendipoliitika oluline, sest eeldatakse, et aktsionärid eelistavad dividendi aktsia väärtuse kasvule. Kliendiefekti teooria kohaselt mõjutab dividendipoliitika ettevõtte aktsionäride struktuuri, sest osad investorid
annaabi.ee 
