ja Harjumaal. Maad soetatakse ka rannikualadel, ent rohkem ikka silmailuks, mitte, et tootmist püsti panna ning maamaksul pole tema sõnul selles mingit osa. Maamaksuga mängimine viitab pigem kõrgendatud erahuvidele kindlate maapiirkondade vastu. Maamaksu puhul võib positiivseks siiski lugeda asjaolu, et antud maksude kogutavus on peaaegu 100 %-line, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise. Kohalikule omavalitusele on see stabiilne tulu. 2012. aasta Rahandusministeeriumi andmete järgi on maamaksust laekuva tulu 54 521 eurot. Siiski on maamaksul kohaliku omavalitsuse eelarves suhteliselt väike osakaal, määravaks on
a 5 Jüriöö ülestõus (1343-1344.a) Eesti pärast vallutussõda. Pärast eestlaste kaotust jagati eestimaa neljaks osaks. Tekkisid Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond, ordu alad ja Taani alad. Talupoegade põhiline kohustus oli kümnis. See tähendas, et talupoeg peab saagist iga kümnenda osa loovutama võõrvõimudele. Kohustusi oli aga rohkem ning seepärast toimus talupoegade ja maksukogujate vahel palju tülisid. Ja seepärast taheti ka võõraste võimu alt lahti saada. Ülestõus algab. 1343.a algul alustasid Harjulased ettevalmistama vastuhakku, et tagasi võita oma vabadus. Saadeti sõna igasse eesti külasse, koguti relvi ja mehi. Saadeti saadikud veel rootslaste ja venelaste juurde lootuses, et nemad eestlasi aitaksid. Jüriööl 23. aprillil süüdati mäekungaste otsas tuled, mis oli teistele talupoegadele ülestõusu märguandeks.
ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. Järgnesid uued reformid. Loodi prikaasid, mis pidid tegelema teeröövlite, postinduse ja sõjaasjadega. Juba eelmise valitsuse ajal tekkinud prikaasid, nagu Saadikute Prikaas ja Varakamber, iseseisvusid ja nende ülesanded määratleti selgemalt. Loodi ka prikaas, mis pidi tegelema teenismõisu saanud aadlikega (lk. 18). 1550 anti välja uus ,,Sudebnik". ,,Sudebnik" mõistis hukka kohtunike ja maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite võimu. Ivani valitsus reformis ka sõjaväge. Muudeti väejuhtide koha- järgluse (mestnitsestvo) põhimõtet, mis oli tekitanud lahinguväljal ohtlikke vaidlusi, kes peab kellele alluma. Kogu probleemi need muudatused siiski ei lahendanud. Moodustati 6 alalist musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku 3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee. Seati sisse nn.
1261 sõlmis lepingu leedu vürst Mindaugasega millele järgnes ühine sõjakäik Liivi Ordu vastu. Ettevõtmine polnud küll sõjaliselt edukas kuid tõi Novgorodi tagasi hansakaupmehed. Vahepeal aga otsustas kuldhort viia läbi rahvaloenduse et paremini makse koguda ja saatsi venemaale vastavad ametnikud kes pidid siis makse koguma. See aga ei meeldinud Novgorodis valitsenud Vassilile kelle isa siis vangi võttis ja sinna oma alaealise poja Dmitri vürstiks saatis. Baskakkidest maksukogujate süsteem aga ei toimunud kuna need enamuse pihta panid ja maksude kogumine anti moslemist kaupmeestele-ülesostjatele. 1263 külastas Aleksandr Nevski viimast korda kuldhordi, veetes seal rohkem kui aasta püüdis ta veenda khaan Berket et maksude kogumise õigus läheks taas vürstidele ja et lõpetataks venelaste sundvärbamine khaani sõjaväkke. 31. Moskva vürstiriigi esiletõus (Sergejev, Vseviov 2002, 275282).
naaberriikide poolt. 56 Mitmekordse maksustamise all kannatas eriti inarisaamide ala, kus makse kogusid nii norralased ja Novgorodi värvatud karjalased kui ka pirkalased ehk Teno jõeoru soomlased (birkarlid), kelle rootslased olid värvanud maksukogujateks pärast seda, kui Rootsi kuningas Magnus Eriksson algatas 14. sajandil saamide alistamise. Maksustajad pakkusid kaubaveo kindlustamist ja kaitset teiste maksukogujate eest. Maksu nimetati algul ,,kingituseks", hiljem lunarahaks ehk tollimaksuks. Koola poolsaarel olid maksukogujateks Novgorodi mehed. Koola poolsaare alade tegelik hõlvamine novgorodlaste poolt toimus arvatavasti 13. sajandi lõpul ja 14. sajandi alguses. Sissetung toimus pidevas võistluses skandinaavlastega: kokkupõrgetes norralastega kala- ja vaalapüügikohtaderikka ookeaniranniku pärast ning piiritülides norralaste ja rootslastega. Sagedastele röövkallaletungidele ja mitmekordsele
See vallandas liitlaste mässu. Roomlastel oli jama, kuna nende võim Itaalias põhineski sellel, et liitlased on ustavad. Kes lõpetav vastupanu, saab kodakondsuse. Kõik Itaalia vabad mehed said kodakondsuse ja suur enamus liitlasi lõpetasid sõja. 89 aastal ei ole Rooma enam linnriik, kuna kõik Itaalias on Rooma kodanikud. Jätkusid kodusõjad. Idas oli üles valitseja, Mithridates Pontose riigist, ta hõlmas Musta mere piirkonda. Ta ründas Rooma Aasia provintsi ja kasutas kohalike viha maksukogujate vastu. Korraldas itaallaste massimõrva Rooma pidi reageerima ja hakkasid sõdima. Rooma väejuht oli vana Marius, kellel oli opositsioonis Cornelius Sulla, kes oli kogunud tuntust liitlassõjas. Sulla ei saanud ülemjuhataks ja läks sõjaväega Rooma peale ja nõudis selle endale kätte. Läkski itta võitlema, edukalt. Vallutas Kreeka, sai rikkusi Delfi oraaklitelt jne. 82-79 vallutas senati ja valitses diktaatorina., esimene kes seda oma vägedega tegi
annaabi.ee 
