Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal
eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
Sellega kaasneb ühiskonnas tööpuudus, kuritegevuse kasv ja rahulolematus. Seetõttu ei suhtuta harimatutesse inimestesse hästi, sest nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud inimesed tegutsevad harimatute inimeste eest. Harimatud aga vajavad abi, sest ei suuda ise toime tulla. Eesti Vabariigis on põhilised maksukogujad haritud inimesed ja seetõttu nemad otsustavadki ühiskonnas toimuva üle. Kuid alati ei pruugi see nii olla. Oskar Lutsu raamatust ,,Kevade" võib leida mitmeid sellised situatsioone, kus harimatud otsustavad haritute eest. Tõnisson palus Arnol valetada, et läksid eelmisel päeval peale luuletuse õppimist koos koju, et pääseda parve põhjalaskmise süüdistusest, nii see tegelikult aga polnud. Sellise situatsiooni kohta kõlbab ütlus ,,Loll võib olla, aga kaval peab olema"
võimalik, osta endale tiitel.Valitsuse, rahandussüsteemi ja kohtute juurde tekkisid privilegeeritud ametikohad, mis osutusid varsti peamisteks takistusteks reformide teel.Louis XIV ajal muutusid nii poliitiline kui rahandussüsteem äärmiselt jäigaks.Kulukad sõjad ja hiigelsuur alatine sõjavägi tegid riigikassa tühjaks.Õukondlased Versailles`s harrastasid hiilgavaid ekstravagantsusi.Rahanduses valitses segadus, mille põhjustasid maksukogujad, kes olid selle koha endale ostnud vastutasuks kogutavatelt maksudelt tehtavate kärpimiste eest.Prantsusmaa krediidireiting pankurite juures oli madal ja valitsus pidi maksma kõrgeid protsente kõikidelt laenudelt. Seitsmeaastase sõjaga ei võitnud Prantsusmaa Euroopas midagi ja kaotas suurema osa oma meretagustest valdustest.Kaks üheaegset sõda, Euroopa mandril Friedrich Suure vastu ja koloniaalsõda oma suure rivaali Suurbritannia
Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik
Jooksvad kulud Täisteenindusega lennufirmadel tuleb maksta suur hulk fikseeritud jooksvaid kulusid, et säilitada turul püsimajäämine: tööjõud, kütus, lennukid, mootorid, varuosad, IT teenused ja võrgustikud, lennujaama varustus, lennujaama kasutamise maksud, reklaamid, toitlustamine, kindlustus jne. Seega teatud osa piletimüügist saadud tulust läheb jooksvate maksude katteks. Veelenam, tööstus on struktureeritud nii, et lennufirmad on kui maksukogujad. Piletihinnad sisaldavad mitmed makse, mis jõuavad lõpuks varustajatele. Lennufirmad on ka kohustatud täitma valitsuse poolt kehtestatud seadusi. Kui lennuliinid veaksid reisijaid ilma vajaliku dokumentatsioonita rahvusvahelisel lennul, oleks nad kohustatud tooma inimesed tagasi ka lähteriiki. Uue sajandi alguses on turule tulnud palju uusi odavlennufirmasid, kes suudavad pakkuda odavaid pileteid, sest nad suudavad hoida kulusid madalal (inimesed broneerivad piletid
tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks. Peamised siiski odad ja kirved. Kiievi vürst Jaroslav Tark- 1030 korraldas ta sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas. Kedrakeraamika, pandi potikedrad keerlema. (sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid, ränga maksustamise vastu üles tõusis ja maksukogujad minema kihutas.Tungisid Tartu alla ja põletasid Linnuse maha.Suhted naabritega. Läänemeresoomlastest naabritega – lõunas liivlaste, kurelaste; põhjas soomlaste; kirdes karjalaste, vepslaste, isurite ja vadjalastega – olid suhted rahumeelsed. Lõunas asuvate lätlaste esivanemate, balti rahvaste esindajate latgalitega olid suhted sageli teravad, vastastikused sõjakäigud. Lõunast korraldasid sõjaretki samuti balti rahvaste hulka kuuluvad leedulased. Läänes olid 11
Kristus on tõstnud käskivalt käe ja osutab sõrmega Matteusele. Püha Peetrus saadab Kristust varjuna, temagi on tõstnud käe, et kinnitada oma õpetaja soovi. Tölner Matteus ja tema maksukogujatest abilised istuvad laua taga. Nende uhked rõivad, laual olevad hõbedased mündid ja punnis rahakukrud näitavad maist rikkust. Mõned neist ei pööragi tähelepanu kutsumata külalistele, vaid loevad hoolega münte kokku. Nooremad maksukogujad on tulijaid siiski tähele pannud ja jälgivad neid umbusklikult. Matteus vaatab Kristust ja Peetrust imestunult. Keldriluugivalgus on suunatud otse Matteusele, märkides tema kutsumist taevalike jõudude poolt. Matteuse, Kristuse ning Peetruse käed moodustavad ruumis mõttelise kolmnurga - püha kolmainsuse märgi. Teine pilt Matteuse-tsüklist on "Püha Matteus ja ingel". Vanaldane paljaste jalgadega Matteus kirjutab evangeeliumi. Töömees Matteus hoiab kohmakalt paksu
Eestlased suutsid aga küllaltki tugevale vaenlasele vastu panna ja sooritada vasturetki. Esimene vabadusvõitlus.10 saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Vallutati Kaeva linnus Harjumaal. 1060 maksustati eesti hõimud, kes aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid Tartu, tungisid Pihkvani, kus toimus suurem lahing. Aastal 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad neemiklinnused enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja säng linnuste rahvapärane nimetus
teises ilmas õnnelik saatus. Kui parajasti kellegagi sõdida polnud, pidasid linnriigid omavahel nn "lillesõdu", et jumalatele ohvreid hankida. Siiski olid alistatud hõimude vastuhakud asteekidele väga sagedased. Vallutatud alad ei lülitatud provintsidena riigi koosseisu, vaid neid ekspluateeriti halastamatult kui kolooniaid. Riik ise piirdus vaid Mehhiko oruga, ülejäänud alad oli 38 territooriumist koosnev koloniaalvaldus, kus resideerisid peale oma pealike ka asteegi kubernerid, maksukogujad ja garnison. Asteekide riigi kokkuvarisemise üks esmaseid põhjuseid oli alistatud rahvaste massiline mäss asteegi vallutajate vastu ja hispaanlaste vastuvõtmine vabastajatena. 3. Haridus ja kultuur. 2Asteegid pidasid endid kultuuriliselt tolteekide ja misteekide pärijateks. Oli kaks riiklikku koolisüsteemi. Kohustuslik haridus noorukitele alates 15. eluaastast. Telpuchcalli lihtrahvale: õpetati ajalugu, põllutööd, käsitööd, sõjandust. Valmistati ette töötajaid
- 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada - 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks - 1054 sõjakäigul said venelased lüüa - 1060 maksustas vürst sossoliteks nimetatud eesti hõimud - maksukogujad kihutati minema, Tartu vallutati tagasi ja tungisid Pihkvani, seal toimus suurem lahing - 11.saj 30-60ndad löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, eestlased olid piisavalt organiseeritud ja tugevad, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu 5.Eestlased muinasaja lõpul - II aastatuhande algus tõusuaeg (rahvaarv kasvas, u 150 000inimes, maa tihedalt asustatud, asustamata vaid soisemad alad, mererannik ja mõned saared)
suri loomulikku surma, jeesus Filippus Suri märtrina Hierapolise linnas, löödi risti. Atribuut: vana, habemega, hoiab Tau risti (T-kujuline), leivakorv. Patroon: pagarid, uruguay ja muu stuff Bartolomeus Nüliti elusalt, pea löödi otsast. Atribuut nülgimisnuga. Patroon nahatöötlejad,-parkalid, Firenze sooja- ja juustukaupmehed. Pärtlipäev 24. august. Matteus Kunagi töötas maksukogujana. Suri Hierapolise lähedal Atribuut ingel, patroon: maksukogujad, pankurid, raamatukoguhoidjad, Itaalia Toomas Didymos (st kaksik) Ei uskunud, et Jeesus tõuseb üles, Atribuudid sõrm kristuse õlal, oda, ruut Patroon: arhitektid, ehitajad, India Jaakobus Alfeuse poeg Atribuut saag, raamat, mingi tömp löökriist :D. Sai märteriks, kuna ta peksti selle sama asjaga surnuks. way to go. Taddeus (Lebbaios) atribuut: kirves, kurikas, laev, medaljon. Patroon: armeenia, masendavad olukorrad, haiglad, peterburg, florida, Brasiilia
paadi ja oma isa sinnapaika ning järgnesid talle. Duccio. Peetruse ja Andrease kutsumine. Toomkiriku muuseum, Siena. Pole mingit kahtlust, et Jeesus usaldas Peetrust kui oma esimest ja ka eakaimat jüngrit (ta oli neljakümnene) teistest enam. Jeesus elas pärast Naatseretist lahkumist tema pool ja õpetas tema paadis. Peetruse kodu Kapernaumas oli evangeeliumi jutlustamise keskuseks. Temas nähti rühma juhti (meie mõistes klassivanemat) ja tema poole pöördusid maksukogujad, et kasseerida sisse lõiv, mida kogukond pidi tasuma. Peetrus tunnistas apostlitest esimesena Jeesuse Messiaks. Mitmel juhul andis Jeesus talle oma kirikus mingeid eeliseid, ka hüüdnimi "Kivi" või ,,Kalju" viitab sellele, et Jeesus nägi just teda oma koja nurgakivina. Evangelist Matteus teab rääkida, et Jeesus olevat talle tõotanud isegi taevariigi (paradiisi) võtmeid ning andnud talle õiguse kuulutada maa peal otsuseid, mida taevas kinnitatakse.
nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei jäänud kaugele türilt e peaaegu kesk eesti ja 2001 a kaevamiste tulemusena avast et seal olid 11 saj suuremad asulad. Pole välistatud et see võis olla ka põhjus miks just sinna. 1054 see vallaut ja järgmine teade 1060 märgitatekse et Izjaslav teeb säjakäigu tsuudide sossolite vastu. Peetud nii saarlasteks, maarahvaks, harjumaalasteks jne. Maksustas neid -2000 krivnat . Sossolid aga ajasid maksukogujad minema, kogusid kevadel suure väe ja liikusid kuni pihkva alla ja toim suur lahing, kus sossolid lüüa said. Teel sinna peksti venelased Jurjevist välja. Kroonika järgi langes venelasi 1000 sossoleid aga arvutult seega ei saagi väita et sossolid kaotasid-äkki hoopis võitsid. 50 a hiljem alles uus teade et tehti uus rünnak tsuudide vastu. 1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda 15
*Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a
nim. casta (ühiskonnakiht,-seisus portugali keeles) 19. saj toimus kirjutamisteaduses eksitus ja neid seisusi hakati nimetama kastideks. Alguses portugallased said aru, et kaste on tuhandeid, kastid on elukutsepõhised, sünnipärased ametid ja ühiskonnakihid, nt pesupesija kast: ema on pesija, laps on pesija jne.... Kõige suurem seisus on vaisya siia kuuluvad kaupmehed, maksukogujad, pankurid Ksatriyate seisuses sõjamehed, ohvitserid Braahmanitesse kuulusid preestrid, õpetlased, riigiministrid Suur mugavus hävitab tsivilisatsiooni! Veedade asuala Põhja-India 1500-500 tuhande aasta vältel kuni Buddhani välja tekkisid hinduistlikud kuningriigid: Kuru, Panchala, Kosala, Videha jt. piirkond kus Buddha hakkas kuulutama. Aarialaste religiooni-ideoloogiat kajastab veedade keel proto-indoeuroopa keelest
Vaaraod samastati mitme jumalaga, nt taevajumal Horos, pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris;peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumala Ra poeg. Püramiidid-vaarao hauakamber, tema igavikuline eluase. riigi ja ühisk. korraldus-Egiptus oli rangelt hierarhiline ühiskond. Nomarhid kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväge; Kõrgemad ametnikud-preestrid,nomarhid,kõrged väepealikud, ametnikud- kirjutajad, maksukogujad, talupojad, käsitöölised, sõjavägi(suurem osa talupojad). Orjuse osa ühisk. oli väike. eluolu:maaühiskond, linnu oli vähe.Riietus oli vastavalt kliimale napp, söök ja jook-viinamarjad, leib, õlu, vein. elamud-ülikud elasid luksuslikes maamajades, talupojad savionnides.perek-paarperek-mees,naine,lapsed;naise ja mehe seisund oli peaaegu võrdne;vaaraodel oli kümneid naisi. Peanaiseks oli vaarao õde, kes oli ka tema naine. Usk: Egiptuse ühisk. kõige harituma osa olid preestrid
Tsuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eestimaa arvel lauendada ja siinseid elanikke alistada. Jaroslav Tark tegi eestlaste vastu 1030.aastal sõjakäigu, võitis neid ja rahas Tartu kohale oma tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga maksukogujad üsna pea minema kihutasid. 11.sajandi 30-60-ndad aastad olid tähelepänuväärsed aastad Eesti ajaloos, sest suudedi kaitsta oma vabadust ja löödi tagasi venelaste tõsine katse alistada Eesti. "Jutustus möödunud aegadest" on üks tuntud vanem vene kroonika. 7. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi
veistest, pudulojustest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad...) (Lind 2006 : 9). Vanadel aegadel olid enamasti eelistatud just kaudsed maksud, sest võrreldes otseste maksudega on tegemist suhteliselt primitiivsete maksudega. Kaudsete maksude määramiseks pidi üle lugema mingid viljapuud, loomad, üle silla käivad istikud ja vastavalt maksu määrama. Karl Häuser võrdleb ilmekalt makse antiikajal ja toob välja põhjuse, miks olid populaarsed objektiivsed ja kaudsed maksud: maksukogujad, tolliametnikud ei pidanud oskama lugeda ega kirjutada, nad pidid oskama ainult arvutama, et oma ülesannetega toime tulla. Tänapäeval ei julge enam keegi käibemaksu primitiivseks nimetada, sest tegemist on äärmiselt keeruka süsteemiga ning nii maksukohustuslane kui ka maksuhaldur peavad opereerima suure hulga määratlemata õigusmõistetega (Sealsamas : 9). Kui lisandunud väärtuse maksuna rakendatav käibemaks on 20.sajandi nähtus, siis käivet ennast maksustati juba vanas Roomas
(teenete eest isegi tervetele linnadele). Väljaspool Itaaliat asusid maksustatud provintsid. Need olid arengult hoolimata majanduslikust ja kultuurilisest terviklikkusest erineva arengutasemega. Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad. Palka nad ei saanud, seeläbi kasutati ametit ka rikastumiseks. IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika · Roomast nõrgemalt arenenud (vaid Põ- · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus A-s kõrgkultuur)
Rootsile. 1240 aastal vürst Aleksander pani seisma Rootslaste pealetungi Neeva lahingus 1242 Aleksander Nevskina pani Liivi ordu pealetungi · mongolite vallutatud riiki kutsuti Kuldhordiks pealinnaga Sarai, mis hiljem jagunes väiksemateks khaani riikideks · võitlus venelastega oli mongolid ära kurnanud ja kaugemale Euroopasse ei õnnestunud tungida · Vene vürstid olid mongolite sõltlased ja pidid tasuma iga-aastast maksu kalõmmi. Venemaal käisid maksukogujad baskakkid. · Üks vene vürstidest sai khaanilt jarlõki- dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda · Kõige paremini õnnestus see Moskva vürstidel · 14 sajandi viimasest veerandist hakkas Moskva teiste vürstiriikide seast esile tõusma · selle põhjuseks olid: o keskne asend o viljakad maad o Moskvasse ja selle ümbrusesse suurenes elanike sissevool teistest vürstiriikidest
– igaüks neist pidi saama ühe kolmandiku. Pärast pihkvalaste lahkumist saadeti Ugandisse oma väesalk, kes kõigi sealsete kihelkondade eestlaste abil ehitasid Otepää linnuse tugevamaks ja jäid sinna koos kohalikega elama. Sõjakäik Peipsi taha Peagi läksid venelaste esindajad Tālava latgalite juurde traditsioonilist maksu koguma ja panid selle käigus põlema ka Beverini linnuse. Seda sõja ettevalmistamisena näinud Võnnu ordumeister Bertold lasi maksukogujad kinni võtta. Kui kohale ilmusid Novgorodi saadikud, lasi Bertold vangid siiski vabaks ja saatis nad "auga" Venemaale. Sõja puhkemist see ometi ära ei hoidnud. 1217. aasta 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval, läks kättemaksu ihkavate ugalaste vägi koos orduvendade ja piiskopimeestega "Venemaale Novgorodi poole", tabades püha pidanud rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki. Tõenäoliselt liiguti üle
mehed). Vandemeestekogu süüdimõistev otsus peab olema ühehäälne. Nende ülesanded olid raskemate kuritegude vallas. Alates 16.sajandist nähti selgemalt, et rasked kuriteod ja raskemad tsiviilkaasused peavad kuuluma kuninga kohtule. Nad võisid ka rahukohtunike kompetentsi kuuluvaid kaasusi lahendada (maavaldustülid). KORONER (coroner). Igas krahvkonnas, 1 kuni mitu. Tööliste järelvalve institutsioon, pidi abistama sherifi, võis ka tema ülesandeid täita. Ka maksukogujad. Hilisemal ajal surmade tuvastamine, eriti ootamatu surma puhul. Kui keegi normanni aadlik on tapetud, siis oli see koroneri väljaselgitada kes, mis, kus. Kogu piirkond pidi maksma trahvi, kus normann tapeti (murdrum). Ajapikku polnud enam tähtis kas laip oli normann või inglane, alati tuli murdrumi maksta. 19.sajandil alles kaotatakse. King’s Bench –kuninglike kohtunike koda, kes eelkõige arutas kriminaalasju ning kõike mis puudutas otseselt kuningat (mitte kuninga üle :D).
Kirik ülistab Aleksandrit ja mongoleid. Siin-seal tekib rahulolematusi.1255 on Aleksander pannud teise poja Vassili Novgorodi vürstiks, rahvas seal rahulolematu. Kui rahvas teatab, et Vassili võiks lahkuda, ilmub Aleksander kohale vägedega. Novgorodlased sunnitud arvestama Aleksandri arvamusega. Aleksandri ajal sisse korrapärased maksud üldine pearaha, kaupadel käibemaks ja nekruti võtmine. Esialgu üritavad makse koguda mongolite määratud maksukogujad baskakid. See muutub Venemaal sõimusõnaks. Hurraa tapa. Vürsti enda ametnikele hiljem see ülesanne, nad osavamad. 1257 rahvaloendus, et teaks palu maksu peaks Vene vürstidelt saama. Kogu mongolite impeeriumis rahvaloendus, seda juhtisid Hiina ametnikud. Venes kardeti rahvaloendust, tekkisid rahutused, sest keegi ei tahtnud mingisse nimestikku saada. Novgorodis (kohalikud soome-ugrilased) pelgasid eriti nimekirja saada, Vassili asub nende poolele
Tava on käitumisreegel mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Sõjapidamine. Tekkis orjapidamine , tekkis ülejääk. Tekkis sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Kelle käes oli samuti võim. Malevast kujunes ajapikku välja pealiku lähikond. See lähikond on riigi aparaadi algkuju. Kes tegelesid juhtimisega mitte tootmisega. Kujunesid välja niinimetud usaldusmehed, kelle kätte usaldati tähtsamad ametikohad: kohtunikud, maksukogujad. Kogukonnast oligi saanud riigid. Tekkisid territoriaalsed piirid. Varem mängis rolli veresugulus ja samuti paikseks muutumine. Ehk riigil on mingid piirid. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Kolm tunnust: avalik võim, rahvas, territoorium. Avalikku võimu jaotatakse kõigepealt kolmeks seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Avaliku võimu mõeldakse eelkõige riigiaparaati, mis
vabadust Habsburgide eest. Sellega liitusid hiljem teised kantonid ja tekkiski nn. Sveitsi riik. Itaalia Keisrivõim ja Itaalia Keisrid üritasid allutada Itaaliat ja taastada Rooma maailmariiki. Itaalia linn- ja väikeriigid olid kaubandusega jõukaks saanud ja soovisid iseseisvust. Roncaglia riigipäev 1158 Keiser Friedrich I Barbarossa nõuab, et iseseisvunud Itaalia linnriigid annaks tagasi riigilt hõivatud valdused ja õigused , pani linnadesse keiserlikud asehaldurid (maksukogujad). Linnriigid kaotasid omavalitsuse. Lombardia Liiga: Põhja-Itaalia linnriikide liit kaitseks Friedrich I-se eest 1167-1191 ja 1232-1237. Lombardia Liiga võitis keisrit ja saavutas iseseisvuse. 1191 läks liit laiali. 1226 tuli liiga taas kokku Friedrich II vastu, kes allutas selle 1237 Gvelfid ja gibelliinid. Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise konflikti kaudu
o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks. o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL o II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in. o Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused) o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige
väga primitiivsena. 13. sajandi vallutamine ristisõdijate poolt kui uue maailma koloniseerimine. Eesti ja Läti traditsioonis hakati muinasühiskonda idealiseerima. Aluse pani Merkel, ta idealiseeris primitiivsust. Sellest lähtub ka eesti traditsiooniline Muinas-Eesti skeem, mis oli välja töötatud 1920ndatel-1930ndatel aastatel. Muinasdemokraatia- Olid olemas pealikud, kuid iseenesest tegu vabade talupoegadega, kus sotsiaalsed erinevused olid väiksed. Oli olemas maksustussüsteem ja maksukogujad. Ülesehitatud hierarhiline süsteem, päritava võimuga, kuid pole kirjalike allikaid. On olemas ainult arheoloogilised allikad ja võrdlemine naaberühiskondadega. Ülikute võimupiirkond oli väike. On oletatud, et eksisteeris ratsanike või elukutseliste sõjameeste ühiskonna kiht. 8. Liivimaa poliitiline ajalugu XIII saj (pärast 1227): Alna Balduini tegevus- Riialased olid taanlastelt kogu Põhja-Eesti ja Liivimaa tagasi vallutanud
"Kas võib Saulist Paulus saada?" Pauluse atribuudid: raamat või pärgamendirull tema 32 kirjadega ning mõõk, mis märgib martüüriumi. Paulus on telgivalmistajate patroon, temalt palutakse abi mürkmadude vastu Püha Matteus - esimese evangeeliumi autor. Enne jüngriks saamist oli Matteus tölner maksukoguja. Tölnerina oli Matteus juutide seas põlu all, sest juutide arvates seisid kõik maksukogujad ühel pulgal patustega: nad tegelesid väljapressimise, endale palgalisa hankimisega. Matteuse pärisnimi oli Leevi, arvatavasti pani Matteuse tõlkes "Issanda and" - talle nimeks Kristus. Matteusest sai ustav Kristuse jünger. Ta oli üks nendest, kes kogus kokku ja pani kirja Jeesuse õpetused ja teod. Ajast pärast Kristuse ristilöömist on Matteuse kohta vähe teada. Üks piiblilegend pajatab, et Matteus tapeti Etioopias jutluse ajal, sest ta oli vastu kuningas Hirtacuse abiellumisele
Sisemine korraldus Tekkisid Rooma provintsid, need olid allutatud territooriumid ja nimeliselt kuulus nende maa Rooma riigile. Neisse saadeti asehaldurid, kes pidid silma peal hoidma, juhtima, makse koguma jne. Asehaldurid olid alati nobiliteedi seast. Proconsul ja procpreactor, nad oldi senaatorid, kes provintse valitsesid. Provintside valitsemine oli neile tulus ja võimaldas rikastumist. Asevalitsejad kogusid rohkem, saatsid Roomale vähem ja võtsid vahelt. Maksukogujad või - rentnikud võtsid kaa veel omakorda vahelt, ehk nad küsisid ka rohkem. Idamaised provintsid olid väärtuslikumad ja rikkamad. Vaesemad olid Hispaania omad ja nad ei tahtnud ülemvõimuga ka leppida. Toimus kiire romaniseerumine. Itaalia elanike põhiliseks eesmärgiks oli hankida endale Rooma kodakondsus. Nad allusid Roomale küll, aga neil polnud kodanikuõigusi. Rooma linn kasvas jõudsalt. Rooma aristokraatia hulgas toimus ulatuslik helleniseerimine. Kreekast toodi
märgitud. Naabersiida alale ei mindud isegi põdrajahi ajal, kuid kokku leppides võisid paar-kolm kogukonda võtta ühiselt ette jahiretki. Kui jahiretke ajal juhtus, et saakloom põgenes naabrite maale, siis kuulus maaomanikule saagist teatud osa. 80 Iga siida keskus oli talveküla, kuhu koguneti külmaks ja pimedaks ajaks. Talvekülas toimus siida ühiskondlik elu. Sinna tulid papid ja misjonärid, kaupmehed, maksukogujad ja riigi ametimehed. Talvekülas kogunes ka külakoosolek (kodakärajad), kus otsustati siida tähtsamate asjade üle. Kirikud ehitati samuti talvekülasse. Siidasüsteemi tekkimisele võis kaasa aidata vajadus korraldada ühiseid püügiretki põtradele ja kobrastele. Ühist tegutsemist nõudis ka kevadine kalapüük ja rannaäärne vaalapüük. Varasemal ajal said kõik siida liikmed osa saagist,
annaabi.ee 
