Sotsiaalmaksu maara alandamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kui tööandjaid, sest nemad peavad makse kinni ja kannavad tööjõu maksukoormust. Igal ettevõttel on palgafond, suunatakse sotsiaalmaksu maara langetamisest tekkiv kasu. Vastuoluks võib olla ettevõtjate omakasupüüdlikus teenida taiendavat tulu sotsiaalmaksu maara alandamise pealt. Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade jargi. See naitab, kui palju maksukiilu vahenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016) Sotsiaalmaksu alandamise oodatav mõju peab tooma kasu töövõtjatele, aga seda labi mõju tööandjatele, kelle tööjõukulud moodustavad 33,8%. Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Statistikaameti andmetel Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%.
Kolmest ohvriteooria variandist on arenenud riikide maksusüsteemide kujunemist mõjutanud proportsionaalse ohvri põhimõte koos maksujõu arvestamisega. Selle kombinatsiooni resultaadiks on progressiivsete maksumäärade rakendamine. Samas võib öelda, et võrdne piirohver on seostatav maksuvaba miinimumiga üksikisiku tulumaksu puhul. 25 51.Astmelise progressiooni ja maksukiilu ülesanded. Konspektis pole 52.Maksuintsidents. Maksukoormuse edasi- ja tagasilke. Teha joonis maksukoormuse jaotumisest (kui mingile tootele kehtestatakse maks). Maksuintsidents tielikult elastse nudluse ja tielikult mitteelastse nudluse korral. Intsidents tähendab kõige üldisemalt riigi finantstegevuse mõju tulude jaotusele. Intsidentsi analüüsiga tehakse kindlaks, mida ümber jaotatakse, milliseid majandussubjekte ümberjaotamine puudutab,
annaabi.ee 
