Eesti Ajalugu
sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks
hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas
piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt
tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul
üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski
vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres.
Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei
suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud
tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude
maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada
Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased
annaabi.ee 
