Küsimus 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav tegevus, mida rakendatakse ettevõtte majandustulemuste saavutamiseks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 bilanss koostatakse kindla kuupäeva seisuga Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine omaniku poolt sätestatud tähtaja jooksul Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Ettevõtjad on Vali üks või enam: a. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust b. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks c. seaduses sätestatud äriühingud d. füüsilised isikud Küsimus 5
Selle esituse hinded: 1/1. Question28 Hinded: 1 Ettevõtjad on Vali üks või enam vastust. a. seaduses sätestatud äriühingud b. füüsilised isikud c. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks d. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question29 Hinded: 1 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine RPK siseeeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question30 Hinded: 1 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine omaniku poolt sätestatud tähtaja jooksul Vastus: Õige Vale Õige
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev
saabunud. Maksukohustuslase kohustused: 1. kaasaaitamiskohustus maksukohustuslasel lasub kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest. 2. maksukohustuslane peab pidama raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja täiendavat maksuarvestust, kui seda nõuab mõni maksuseadus. 3. dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat, kui seadused teisiti ei nõua. Maksusuhtest tulenevad nõuded ja kohustused: · rahalised: 1. maksukohustus see on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, mis tekib talle vastavalt maksuseadusele; 2. kinnipidamiskohustus see on maksukinnipidaja kohustus
rahastamiseks. Makset maksavad: ·kindlustatu; ·tööandja. Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus. (2011 aastal töötaja 2,8%, tööandja 1,4%) Kohustusliku kogumispensioni makse Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. 4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte teenitud vaid jaotatud kasumilt, samuti maksustamisele kuuluvatelt kingitustelt annetustelt
teeb maksuhaldur. Meie vaid vaatame kas see on õige ja kinnitame selle. Küsimus on selles, kas maksuhaldus teab kõiki meie kulusid, et need sinna kirja panna. Maksuhaldur ei pruugi täpselt teada ümbrikupalka, üüritulusid (väga raske tõendada). Juriidiliste isikute puhul detsentraliseeritud tehnoloogia ehk maksuhalduril on passiivne roll ja maksumaksjal (juriidilisel isikul) aktiivne roll on juhul kui maksukohuslane peab pidama raamatupidamist ja maksuarvestust ise oma kulu ja kirjadega, deklareerima need maksuhaldurile ja tähtaegselt maksusumma riigi eelarvesse üle kandma. Maksuhalduri roll on erinevaid tegevusi kontrollida. Maksuhalduril on aktiivne roll siis kui on tegemist rikkumistega. Seni kuni rikkumisi ei esine teeb maksuhaldur vaid pistelisi maksude arvestamise õigsuse üle kontrolli. 4. MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID 1) Eksistentsi printsiip kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta
raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane, kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ehk maksuarvestust (MKS § 57 lg 2 p 1). Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. !!!!! Näiteks: 2011. aastal andis FIE üle piima 8 000 väärtuses. Samal aastal laekus talle raha piima müügist 7 100 (900 jäi laekumata). Samas laekus talle raha 2010. aastal toimunud teravilja müügist 500 . Kassapõhist arvestust kasutava FIE tulu põllumajandussaaduste müügist 2011. aastal on 7 600 (8 000 - 900 + 500)
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest
Töötuskindlustusmaksed 0 6 568 0 7 706 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 317 93 284 4 334 107 917 Informatsioon maksusaldode kohta on toodud ka lisades 2,10. Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr
valmistatud saematerjali kohta, sest pidevalt on vaja varude hetkeseisu müügipakkumiste koostamiseks. Raamatupidaja koostab aruanded toorme ostuarvete, realiseeritud toodangu müügi ja saekaatri töötajate kohta iga kuu lõpus. 10 Saekaatrite arvestused koondab pearaamatupidaja iga kuu lõpus koondarvestusse, töötleb erinevate arvestuste kaupa, süstematiseerib ning esitab need tegevdirektorile. Raamatupidamis- ja maksuarvestust peetakse arvutis tarkvaraga Hansa Classic. Tulevikus on plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest:
liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. 24. Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine? Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid peavad olema eestikeelsed. Vastasel juhul võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud
valmistatud saematerjali kohta, sest pidevalt on vaja varude hetkeseisu müügipakkumiste koostamiseks. Raamatupidaja koostab aruanded toorme ostuarvete, realiseeritud toodangu müügi ja saekaatri töötajate kohta iga kuu lõpus. 10 Saekaatrite arvestused koondab pearaamatupidaja iga kuu lõpus koondarvestusse, töötleb erinevate arvestuste kaupa, süstematiseerib ning esitab need tegevdirektorile. Raamatupidamis- ja maksuarvestust peetakse arvutis tarkvaraga Hansa Classic. Tulevikus on plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest:
valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise
pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega.
(MKS § 56 lg 2) Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. (MKS § 56 lg 3) 24. Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine? Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (MKS § 57 lg 1) Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. (MKS § 57 lg 3) Kui raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja
Traditsiooniliselt algavad: • number ühega aktivakontod; • number kahega passiva kontod; • number kolmega tulukontod; • number neljaga kulukontod. Selline lähenemine ei ole reegel, nt võivad olla kulukontod ka viie ja kuuega jne. Kontoplaan peab olema ülevaatlik, kuid samas ka põhjalik. Eestis võib iga ettevõtte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. Kontode liigendamisel tuleks täiendavalt arvestada nt juhtimis-, kulu-, ja maksuarvestust ning statistikast tulenevaid nõudeid. Erinevate ettevõtete 34 kontoplaanid varieeruvad sõltuvalt nende tegevusaladest, suurusest, raamatupidaja teadmistest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan kehtestatakse koos raamatupidamise sise- eeskirjadega. Kontoplaani koostamisel arvestatakse: • ettevõtte tegevusala; • majandustehingute sisu; • käibe- ja põhivarade jaotust; • tulude ja kulude liike;
annaabi.ee 
