Eesti panga ajalugu
[4]
Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud
strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a., pärast Venemaale orienteeritud
majanduspoliitika läbikukkumist kaasa ulatuslike pankrottide laine ning majanduslanguse.
Lisaks oli 1923. a.. põllumajandusele äärmiselt ebasoodne. Mittelikviidseiks osutunud
laenude refinantseerimise katsed ebaõnnestusid. Kriisi süvendas riigitulude alalaekumine
maksuaparaadi puudulikkuse tõttu ning kogu rahvamajanduse madalseis. [4]
Keskpanga katsed katta kasvavat laenunõudlust ja riigieelarve puudujääki pangatähtede
täiendava emissiooniga (lisaks käibes olevaile riigikassatähtedele) tingisid kasvava
nõudluse välisraha järele, mida pank, säilitamaks marga kurssi, suutis rahuldada vaid
kullatagavara arvelt (kullavaru kahanes 15 mln. kuldrublalt 2,5 mln. kuldrublani).
Kokkuvõttes viis see marga pideva nõrgenemiseni. [4]