ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib
on praeguse kriisi esmapõhjusteks." Küll aga mitte tema üleskutsega ,,tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende." Rõhk sõnal UUSI. Pigem on teemaks vanade väärtuste ehk siis juurte juurde tagasipöördumine. Kuna probleemid lähtuvad majandusest, on jälle põhjust vana hea majandusteooria juurde naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerimisülesannet aastakümneid. Valitsused maksimeerivat ühiskonna sotsiaalset heaolu. Viimast pole küll siiani keegi suutnud rahuldavalt defineerida. Vajadused olevat alati suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks ehk ressursid on piiratud. Ja jumal
lahkumine pole tootmiskulud, infotõkked) piiratud) Näide Põllumajandus, kalandus, Õmblustööstus, Autotööstus, Arvutitööstus, American Oil, U.S. Steel, börs (aktsiad) Toitlustus bensiin, nafta Microsoft, Indian Railways Monopoli plussid ja miinused Kasumi maksimeerimine Monopolid maksimeerivad oma kasumit väga sarnaselt täieliku konkurentsi ettevõtetega. Monopolid maksimeerivad kasumit, mitte tulusid. Seetõttu, kui marginaalsed tulud = marginaalsed kulud (MR = MC), on kasum maksimaalne (täieliku ko. Monopoli nõudlus on turunõudlus.) Oligopol maksimeerib kasumit, võrdsustades marginaaltulu marginaalmaksumusega, mille tulemuseks on Q-ühikute tasakaalustatud väljund ja P-i tasakaaluhind. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC (maksimeerimise kuldreegel).
võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele suunata? Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. · SKP (sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. · Lõpptarbimine kaubad ja teenused , mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks. Ei kasutata ühegi teise toote/teenuse tootmiseks.
5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs harusse*produkt on homogeene- ideaalsed asenduskaubad*turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned 4*Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga*Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust- ettevõtted maksimeerivad tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu*toote reklaamil pole mõtet- produkt on homogeene*muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned 4*tulude ebavõrdsus*kahjulikud välismõjud*RRD jaoks ebapiisavad summad*unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus 9. Monopoolse turu tunnused 4*turul on üks ettevõte*kapitali sissepääs harusse on
- Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga - Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver. Pakkumine pikaajaliselt - Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse, kui on rahuldatud kolm tingimust: 1) ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumit vastavalt piirtulu ja piirkulu võrdsusele 2) majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule sisenemine ja sealt lahkumine lakkab 3) pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada. TURUVORMID- MITTETÄIELIK KONKURENTS (KONKURENTS: MONOPOL: Kuidas ettevõtted konkureerivad turul; turustrukruuti mõju hindadele ja pakkumisele) Monopol
tarbimisest saab või mdia kaotab, kui kulutab ma ressurssi müne teise kauba tarbimiseks. Tarbija ostud annavad tootjale infot tarbija soovide ja eelistuste kohta. Tootja omakorda otsustab tootmiskulude põhjal , millist toodet tarbijale pakkuda, nii et too saaks toote tarbimisest maksimaalset kasu. Seega määravadki just tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine, mida toota ja kuhu on otstarbekas ressurss paigutada. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad om kaumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt.
nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus. Kui riik on avatud majandusega, st omab majandussuhteid teiste riikidega, siis lisandub neile neljanda majandussubjektina veel välissektor (teiste riikide tootjad ja tarbijad). Majandusteooria lähtub üldisest eeldusest, et erinevad majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted ja valitsus) käituvad ratsionaalselt ehk maksimeerivad oma heaolu etteantud piirangute raames Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja kes teevad ühise ostuotsuse. Majapidamise eesmärgiks on saada võimalikult palju kaupu ja teenuseid võimalikult väikeste kuludega. Samal ajal on majapidamiste liikmed ka ressursiomanikud, pakkudes turul ettevõtetele oma tööjõudu, kapitali ja teisi ressursse (loodusressursid jm). Majapidamiste tarbimisotsuse kujunemist käsitletakse lähemalt kursuse 3
Enesetõhususe teooria väidab, et meie käitumist mõjutavad uskumused selle kohta, milles ennast kompententseks peame. Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule. Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad
majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust Lõpptarbimine- need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam üheti teise toote või teenuse tootmiseks
toodangukombinatsioonide vahel. · Tootmise efektiivsus-arenenud maal teevad lihttööd robotid, kuna nende ehitamine on odavam kui inimese palkamine. Arengumaades teevad tööd inimesed, kuna nende tööjõud on odav · Majanduslik efetiivsus-kellegi heaolu ei saa suurendada, ilma kellegi teise heaolu vähendamata(Pareto efektiivsus) · Ebaefektiivne kasutamine-vesi, põlevkivi · !!! Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Alternatiivkulu · Valides ühe tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu. · NT:ühissaun, koolitoitlustus 7) Investeeringud
• mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20. Maksevõimelisuse indikaatorid- sissetulek, tarbimine, omandid 21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus? Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud. 22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad? ÜHISKOND: • Ühiskonna liikmete heaolu / individuaalne heaolu ÜKSIKISIKUD (kodanikud): • Isiklik kasu ETTEVÕTLUS: • Kasum KODANIKE ÜHENDUSED JA KOLMAS SEKTOR: • Sektori liikmete heaolu POLIITIKUD: • Valijate hääled ja/või isiklik kasu AMETNIKUD: • Eelarvet ja asutuse suurust, töökohaga kaasnevat hüvede hulka
Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda madalam on võrreldav piirkasulikkus. Kogukasulikkus kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summa Tarbija valikuteooria eeldab järgmist: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek; c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; Piirkasulikkus väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kogukasulikkuse maksimeerimine. Leia kauba A, B, C MU(a)/P ,MU(b)/P ,Mu(c)/P , kus on kõik võrdsed, niipalju kaupa tulebki osta. MUA/P = MUB/P = MUC/P
rohkem pakutakse) Tuletada lühiperioodi pakkumiskõver, kui kasutatava kapitali hulk lühiperioodil on 1. Siis q L0 ,5 , siit tööjõu vajadus seoses tootmismahuga L q 2 ja kulufunktsioon (minimaalse võimaliku tootmiskulu ja toodangu mahu seos kõigi mahtude korral) cmin 10 L 40 K 10q 40 C (q) . Kuna pakkumiskõver koosneb nendest kogustest, mis 2 maksimeerivad kasumi mistahes kehtiva turuhinna korral, siis tuleb see leida tingimusest: dC (q) d (10 q 2 40) p MC . Piirkulu leitakse: 20 q MC . Pakkumiskõvera võrrand on dq dq 1 seega: p 20 q q p . Seos hinna ja koguse vahel on võrdeline: mida kõrgem hind, 20 seda rohkem pakutakse
täiendkaup ) • Makroökonoomika (John Maynard Keynes 20 saj. – segaturumajandus, valitsuspoolne ühishüviste domineeriv tootmine, agregaatmõõdikud) Majandussubjektid • Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. • Tarbijad tahavad vajaduste rahuldamiseks saada – võimalikult väikeste kulutustega – võimalikult palju häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). • Ettevõtted maksimeerivad kasumi ettevõtte omanike omandi suurendamiseks • Riigi ülesanne majandussubjektina on suurendada ühiskonna heaolu. Inimeste vajadused • Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega • Vajaduste omadus - piiramatus • Vajaduste hierarhia (Maslow) – Füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused • Vajadused ja nende rahuldamise ahel – Nt konkreetne vajadus soov leivaviilu järgi: …..
toota. Reaalses majanduses on niisuguse olukorrani raske jõuda. Vabaturumajanduse tingimustes otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija püüab maksimaalse kasulikkuse poole s.t hinna ja kvaliteedi suhe. Tootja peab omakorda paigutama ressursid selliselt, et tarbija eelistaks just tema toodet ning tema saaks kasumi. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kui tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 3. Sisemajanduse koguprodukt(SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste
huvides. ● Majanduspoliitika rakendab majandusseadusi kogu ühiskonna huvides (valitsuse tegevus, eesmärk mõjutamine). ● Majandusanalüüsi põhieelduseks on majanduses osalejate ehk majandussubjektide ratsionaalne käitumine. Kodumajapidamised püüavad maksimeerida oma kasulikkust, ettevõtted kasumit ning valitsus ühiskonna sotsiaalset heaolu. ● Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kasulikkust kehtestatud piirangute raamides (eeldusel, et tegu on täieliku konkurentsiga, turul rahuldatakse iga väiksemgi vajadus ja inimestel on turu kohta täiuslik info). Ratsionaalne näide 1 Vaja on langetada 2 otsust: osta auto ja anda hääl poliitikule. Mõlemal puhul on tulemus seda parem, mida enam investeeritakse alternatiivide võrdlemisse. Esimesel juhul sõltub otsusest, milline auto saadakse. Teisel juhul suureneb tõenäosus, et just see konkreetne poliitik
hinna abil. Tulemuskonkurentsiga turg on vaadeldav koostöö instrumendina. · Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab kõiki turuosalisi oma koostegevuspartneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. Tegevusteooria · Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi. · Vastav teooriakompleks kannab kirjanduses erinevaid nimetusi lisaks tegevusteooriale ka aktsiooni- või otsustusteooria. · Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid).
HEAOLU Joonis 1.1. Majandusteaduse jaotumine ja uurimisvaldkond Majandusteooria definitsiooni teist poolt õigete teede otsimist nimetataksegi ratsionaalsuseks. Termin ise on mõneti eksitav, kuna ta soovitab, et eesmärgile jõudmise teede vahel valik toimub ratsionaalse analüüsi tulemusena kasutades formaalset loogikat. Välistades intuitsiooni ja sageli ka loovuse. Teine võimalus ratsionaalse käitumise seletamiseks on: ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit subjektiivset 2 Otsest ja üldtunnustatud vastet ingliskeelsele terminile business administration ei ole. Seepärast soovitavad õpiku autorid kasutada eestikeelset vastet rakenduslik majandusteadus. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kasulikkust. Lihtsustatud skeemi kohaselt on põhilisteks majandussubjektideks: TARBIJAD ehk
- Industrialiseerimine Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad - Ratsionaalsus Rikkus ja jõud: - Vajalikud üksteise saavutamiseks - Pikaajaline harmoonia - Lühiajaliselt jõud tähtsam Ühendab poliitika ja majanduse - Eksport vs import - Siseturu kaitse, tekkiv tööstus - Mittetariifsed piirangud Marksism Ideoloogia sotsialism Eeldused: - Klassid on paremad tegutsejad - Klassid maksimeerivad oma kasu - Toimub ekspluateerimine Väärtus Konflikt Revolutsioon III loeng Tagasi neoklassikasse - Turg vs riik - Individualism ratsionaalsus - Meetod formalism ja staatika (tasakaal) - Puudub aeg ja ruum o Institutsioonid o Tehnoloogia Uued teooriad - Uus kasvuteooria - Uus majandusgeograafia - Uus kaubandusteooria - Peamised ideed:
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt
Esimene tõmbab ligi suhteliselt väheriskantseid kliente, teine jälle ,,ekstreemsportlasi". Stiimul - Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Dominantne strateegia reetmine, omakasu Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Sageli modelleeritakse just jaotusprobleeme selliste mängudena, mis muidugi poliitikatlihtsamaks ei tee. Kaotajad asuvad barrikaadidele ja lahendusi ei tule.
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum
Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmine muutuvkulude kõver Pakkumine pikaajaliselt Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse, kui on rahuldatud kolm tingimust: 1. Ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumit vastavalt piirtulu ja piirkulu võrdsusele 2. Majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule sisenemine ja seal t väljumine lakkab 3. Pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada. MONOPOL Monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu
Oluline on ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal, või vastupidi. Ressursside optimaalne paigutamine olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata
tuntakse end üsna vabalt. Suhtumine enda poolt esitatavasse rolli: 1) siiras inimene samastub rolliga; 2) küüniline inimene distantseerib end rollist. Mänguteooria Mänguteooria - inimeste vaheliste suhete modelleerimine Mänguteooria eeldused: 1) on kaks mängijat 2) igal mängijal on valida kahe strateegia pettuse ja koostöö vahel; 3) mängijad käituvad ratsionaalselt, maksimeerivad oma kasumit. Tuntumad mänguteoreetilised mudelid: - chicken 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - sugupoolte konflikt - vangidilemma: olukord kus vastastikune koostöö on mõlemale osapoolele kasulikum kui vastastikune petmine, aga kõige kasulikum on ise teist petta siis kui teine püüab koostööd teha.
vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse; õige g) kui firma toodab kogust 0D hinnaga 0G, on ta kasumilävel. õige 45. TKT –1: • tegutseb väike arv firmasid; • maksimeerivad firmad oma kasumi toodangu hinna muutmise teel; • on firma toodangu hind suurem kui selle toodangu piirtulu (p > MR); • on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise õige teel. 46. Normaalkasum: • kujutab endast osa firma tulust; • õige kindlustab firma kaudsete kulude katmise; • on alati võrdne nulliga;
Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba. Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned: 1. Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga (ressursside paigutusefektiivsus) 2. Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust – ettevõtted maksimeerivad tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu 3. Toote reklaamil pole mõtet – produkt on homogeenne 4. Muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima (tarbija suveräänsus) Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned: 6 1. Tulude ebavõrdsus – pole garanteeritud toodetu optimaalne kombinatsioon 2. Kahjulikud välismõjud – loodusreostus 3
Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus.
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta:
konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra ja kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon. TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega. TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kulu on minimaalne. TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut. TKT-l on firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodangu mahu muutmise teel. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemaslolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. (näitab hüviste erinevaid kombinatsioone, mida ühiskond võiks toota) Tootmisvõimaluste kõver ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses. Turu ülejääk "surub" hinnad alla, turu puudujääk "surub" hinnad üles. TVK nihkumist väljapoole ei too kaasa töötuse vähendamine.
MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KAHJUMIT MINIMEERIV KOGUS JA HIND Oligopol- Turustruktuur, kus on väike arv müüjaid, kes võivad toota homogeenset kaupa (näiteks nafta või teras), aga ka diferentseeritud kaupa (näiteks autod). KARTELL- Kartell tagab firmale suurema kindlustunde konkurentide käitumise suhtes ja tõrjub ühiselt uute firmade katseid sellesse harusse tulla. Kartelli firmad vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu. Kartellid maksimeerivad oma kasumi ikka ja jälle tingimusega: MC = MR Kulupõhine hinna kalkuleerimise strateegia tähendab seda, et hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatav protsent, mida hinnakõrgendiks nimetatakse. Murtud nõudluskõver selgitab, miks mõne oligopoli hinnad ei muutu isegi siis, kui firma kulud muutuvad. Kartelli mudel põhjendab, miks oligopolid võivad soovida koopereeruda turuhinna ja -koguse kindlaksmääramiseks.
saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. (Holton, G. 1996) Varasid kombineerides saame tulemuseks erinevad portfellid, mille seas on alamhulk, mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Tomberg 2007: 5) Väärtpaberituru seaduse (§6 lg1) järgi on investor käesoleva seaduse tähenduses isik
a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist Küsimus 6 Küsimuse tekst Tarbija valikuteooria eeldab, et Vali üks: a. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust b. tarbijatel on piiratud sissetulek c. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust d. kõiki nimetatuid Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist) Vali üks: a. teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne b. liikuma punkti N c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Küsimus 8 Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus
ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid;
d. kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest e. rahalise sissetuleku suurenemisest Küsimus 13 Tarbija valikuteooria eeldab, et Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kõiki nimetatuid küsimus b. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust c. tarbijatel on piiratud sissetulek d. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust Küsimus 14 Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib Valmis oma kogukasulikkuse antud sissetuleku Hinne 1,00 / 1,00 korral, kui: 5/17
pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitada ja võrrelda joonise abil. · Tegelikest kuludest ("out-of-pocket cost") · Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne. on konstantsed
pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju Pigou maksu korral määrab valitsus sisuliselt keskkonnareostuse hinna ning firmad otsustavad seejärel, milline on optimaalne saastekogus (millise saastamise taseme korral nad kasumi maksimeerivad). Kuna SMC > P On võimalik parandada vähemalt ühe inimese olukorda, vähendamata teiste heaolu 16. Saaste vähendamise piirkulu ja saaste kahjustuste piirkulu. Selgitada ja võrrelda joonise abil. • Tegelikest kuludest (”out-of-pocket cost”) • Saaste vähendamise piirkulu kõver on joonistatud eeldusel, et saastevähendamise tehnika, sisendite asendamise võimalused jne. on konstantsed
investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil, 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal, 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist, 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale, 5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. Sellistel eeldustel nimetatakse aktivat (portfelli) efektiivseks, kui ükski teine aktiva (portfell) ei paku kõrgemat oodatavat tulu samal (või madalamal) riskitasemel võimadalamat riski sama (või kõrgema) oodatava tulumäära juures. Portfelliteooria eelduseks on, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et
juhtimisel otsuste tegemisel kas valida raha või valida investeeringud. Finantsturud pakuvad investoritele erinevaid võimalusi omada tervet rida erinevaid varasid või valida kohustustega seotud instrumendid, mida kõiki iseloomustavad erinevad likviidus, tulu ja kulu näitajad. Orienteerumine pakkumiste paljususes ja nende tingimustes on sageli suhteliselt keeruline. Seetõttu on esmaseks tingimuseks seada optimaalne kombinatsioon finantsvaradest ning kohustustest, mis maksimeerivad ettevõtte tulu ning minimeerivad võimalikud kulud, hoides ettevõtte likviidsuse vajaliku taseme.Seetõttu tuleb praktikas arvestada varade alternatiivväärtust ning sellega kaasnevaid potentsiaalseid kulusid. Hindamine peab toimuma pidevalt, et reageerida turu võimalikele muutustele ning sellest lähtuvalt muuta oma varade struktuuri. Üldiselt hinnatakse raha alternatiivväärtust arvestusliku tulu või kuluga, mida saadakse
Churchill : Sotsialismi kaasasündinud voorus on viletsuse jaotamine Kapitalismi kaasasündinud pahe on õnne ebavõrdne jaotamine. Jaotatavad pirukad on aga teisel juhul tublisti suuremad Sotsialism - kasum paha sõna. Eesmärk - et ei oleks tööta töölist. Parem las istub töö juures või toodab mitte kellelegi vajalikke asju Kapitalism - kasumi saamise eesmärk ei lase kellelgi tööl niisama istuda. Majandusteaduste tundmine võimaldab konstrueerida majandusmehhanismid, mis maksimeerivad kasumi. Majandusmehhanism toimib positiivsete ja negatiivsete stiimulite kaudu. Sotsialism võtab ära nii positiivsete kui negatiivsete stiimulite rakendamise võimalused. Turumajanduses on hinnad signaaliks mida osta, mida toota. Turumehhanism viib tasakaaluhinnani - see on ühiskonna suhtes kõige efektiivsema hinnani. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud süsteemi vahekord, st. vabaturu mehhanismi piiramise määr, jääb
7. Lineaarplaanimine ja optimeerimismudelid. Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne planeerimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume ja toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesannetel on neli omadust: 1) Ülesanded taotlevad mõnesuuruse maksimeerimist või minimeerimist. Nimetame selle nõude sihtfunktsiooniks, tootmis- ja teenindus organisatsioonid maksimeerivad tavaliselt kasumit, transpordiorg. Tavaliselt minimeerivad veokulusid. 15 2) Soovitatavat taset piiravad kitsendused. Tootmisplaani kitsendusteks on saada olev tööjõud ja olemasolevad seadmed, kasutatavad ruumid. 3) Otsustamiseks on vaja alternatiive. Nt tootes kolme erinevat toodet, tuleb otsustada, kuidas jaotada nende vahel ressursse, et maksimeerida kasumit.
valikule ja matemaatilistele meetoditele. Seda võib nimetada ka ühiskonnateadusesks. Ühiskonnateadus, mis uurib kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6. Ratsionaalse käitumise olemus majanduses Eeldab seda, et inimesed käituvad eesmärgipäraselt, püüdes maksimeerida kasumlikkust mingite kehtestatud piirangute raames. Inimesed maksimeerivad subjektiivset kasumlikkust. 7. Majandussubjektide olemus, majanduse 3 põhiküsimust Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. Sellest tulenevad 3 põhiküsimust on: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota?
Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust eeldada, et nad käituvad ,,avalikes huvides" ehk maksimeerivad sotsiaalset heaolu. Kui ka poliitik ei tegutse oma kitsastes huvides ei garanteeri see veel, et ta teeks tarku (st ühiskonna heaolu tegelikult suurendavaid) otsuseid infopuudus. Sellega, kuidas poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline keskkond ja majandussüsteem üksteist mõjutavad, tegeleb POLIITÖKONOOMIKA- mis on interdistsiplinaarne õpetus (majandus, sotsioloogia, politoloogia) aitab mõista
käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid;
Seetõttu suur osa majandusteooriaid selgitavadki, kuidas majandusagendid optimeerivad oma käitumist piiratud ressursside tingimustes (mikroökonoomika uurimisobjekt) ning millised on selle tagajärjed kogu majandusele (makroökonoomika uurimisobjekt). Optimeerimise tulemusel valib majandusagent võimalike käitumisalternatiivide hulgast sellise, mis rahuldab tema soove kõige paremini. Majapidamised maksimeerivad oma heaolu piiratud eelarvega, firmad kasumit piiratud tootmisvõimalustega, valitsus ühiskonna 10 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 heaolu piiratud riigieelarvega. Loomulikult saab probleemi püstitada ka vastupidi, kus minimeeritakse kulutusi, et saavutada soovitud eesmärk (nt majapidamine soovib käia
Efektiivsus nõuab, et täiendavast tooteühikust saadav piirkasu võrduks tootmise piirkuluga, vastasel juhul jääks ruumi Pareto täiustuseks. Turutasakaalu punktis: ettevõtte piirkulu = p , tarbija piirkasu =p piirkasu =piirkulu efektiivsus Kui MB > MC, tuleks tootmist laiendada Kui MC > MB, tuleks tootmist vähendada Turu eelised – Hayek: efektiivsus ja vabadus Hayek: rikkaks saavad need, kes teiste eesmärkidele kõige rohkem kaasa aitavad (ehk kes kõige enam oma kasu maksimeerivad). Oli sotsialistliku planeerimise kriitik Turu saavutus: pole vaja ühiseid eesmärke, et ühiskonnas koos elada. Turg võimaldab ühiskonnal koos püsida, aitame kaasa teiste inimeste eesmärkidele. Inimesed ei ole kulu-tulu analüüsi tegemisel nii järjepidevad kui ratsionaalse valiku mudel eeldab. Ha-Joon Chang: täiesti vaba turgu pole olemas, iga turgu iseloomustavad reeglid ja piirangud. Võib tunduda, et turg on vaba, sest me aktsepteerime osasid piiranguid.
konkurentsituru mehhanismist loobuda, vaid esialgne rikkus tuleb ümber jaotada ja lastes seejärel toimida turumehhanismil. Ümberjaotamine toimub maksude ja toetuste kaudu. Pareto-efektiivne ressursside jaotus tekib konkurentsiturul ainult täieliku konkurentsi tingimustes, mis eeldab, et: 1. turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kuid neist ükski ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. turuosalised on kõik hinnavõtjad, kes maksimeerivad oma kasusid (rahulolu) ning igal turul tekib turuhind, mille puhul nõutud kauba kogus võrdub pakutud kauba kogusega. 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid, miski ei takista turule tulemast ega sealt lahkumast 4. kõikidel tarbijatel ja müüjatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon turul toimiva kohta Turutõrked - turumehhanism ei taga Pareto- efektiivset ressursside paigutust:
Äriühingute valitsemise alusteooria, mis käsitleb äriühingu omaniku ja agendi ehk professionaalse juhi (juhatuse) vahelisi suhteid ning analüüsib, kuidas pooled täidavad lepingut. Ta osutab lepingu täitmisel tekkida võivatele probleemidele ja annab soovitusi, kuidas saavutada poolte rahulolu. Agenditeooria põhineb eeldusel, et omanik ja juht käituvad lepingu täitmisel ratsionaalselt, s.t nad lähtuvad isiklikest huvidest ja eesmärkidest ning maksimeerivad sel moel omakasu. Seetõttu tekib alati agendiprobleem, mis võib viia konfliktini. Probleeme võib põhjustada omaniku ja juhi erinev arusaam selle kohta, milline peab olema ettevõtte strateegiline areng, millised eesmärgid on saavutatavad, milline risk on aktsepteeritav, kuidas mõõta juhi töötulemusi ja kuidas tema tööd tasustada. Võimalikud on ka lojaalsuse ja kuritegeliku käitumisega seotud probleemid. Juhi positsioon on nõrgem, sest omanik võib lepingu alati
9. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: kogukasulikkust. 10. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 11. Tarbija valikuteooria eeldab, et kõiki nimetatuid (tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust, tarbijatel on piiratud sissetulek ja tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust). 12. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 13. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y. 14
annaabi.ee 
