Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine: Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus (MU) võrdub nulliga. Vastavalt sellele on kogukasulikkuse maksimum punktis, kus MU= 0. Tänapäeval kasutatakse Gosseni I seadust kui maksimeerimise esimest reeglit. Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Kahanev piirkasulikkus näitab, et kui mingi hüvise tarbimist suurendatakse (ceteris paribus), lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine ühik. Hüvise X piir- ja kogukasulikkus: Hüvise X tarbitav kogus Kogukasulikkus (TU) Piirkasulikkus (MU) 0 0 -
2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, MRPL = TR : L, kus MRPL = tähistab töö piirprodukti tulu ja TR - firma kogutulu. VMP = MP * p MRP = VMP, sest p = MR MRP VMP, sest p MR
THI = ostukorv käesoleval perioodil/ostukorv baasperioodil * 100 TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin
firma saab igal tootmistasemel. Seega, p = MR. Piirtulu - on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta: kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata või tegevuse ajutiselt lõpetada. Tegevust on
1. a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of freedom in a commons)? Argumenteerige artikli põhjal. Ühismaa tragöödia põhjuseks on, et avalike hüvede kasutamisel ei kanna üksikisik oma tegevuste kõiki kulusid. Maa-ala on avatud kõikidele piiranguteta (piiratud alal). Üksikisiku kulud avaliku teenuse kasutamisel on madalad, kuid kasu on suur. Inimesed tegutsevad omaenda huvides ja jätkavad hüve kasutamist hoolimata tagajärgedest. Kui valida enda kasu maksimeerimise või kellegi teise kasu sama hüve kasutamisest, siis inimese loomulik käitumisviis on enda huvidele toetuv. Kasutades maa-ala avaldub ka negatiivne mõju. Kuigi iga isiku poolt tulenev negatiivne mõju maa-alale ei pruugi olla niivõrd suur kahju, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Selle tulemuseks võib olla maa-ala viljatus ning kasutuskõlbmatus. b) Kas on võimalik ühismaa tragöödiat vältida, mida peaks sellisel juhul ette võtma ja kes
Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused
Finantsjuht On tavaliselt üks tippjuhtidest või nendega vähemalt võrdväärne partner. Väikeses ettevõttes täidab nii analüütiku kui controlleri ülesandeid. Suures ettevõttes on tegevusvaldkond väga konkreetselt määratletud, eeldab laialdasi teadmisi majandusest. 10 Finantsjuhtimise eesmärk Otsuste langetamisel on määrava tähtsusega kinnipidamine firma omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, võttes arvesse riskitulu kompromissi. Oluline on leida optimaalne kapitali struktuur, mis suurendaks firma väärtust, ent hoiaks kapitali hinda võimalikult madalal. Eesmärgiks aktsionäride rikkuse maksimeerimine, mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. 11 Eesmärgiks ei sobi järgmised punktid. Miks? Kasumi maksimeerimine Müügikäibe maksimeerimine Ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine
ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind
Edu on mitme sisendi koostoimimise tulemus. Kindlasti üheks komponendiks on tänapäeva Eestis ettevõtjana läbilöömiseks eksport. Läbi aegade on üritatud edu võtmena kasutada mitmesuguseid teemasid. Polnudki nii väga ammu, kui arvati, et Eesti edu paikneb alltöövõtu tegemises, räägiti suurtest investeeringutest, töökohtadest ja kaasnevast kasust riigile. Kuid siis tuli Aasia, kes teeb sama liigutust odavamalt ja suurkorporatsioonid lähevadki kasumi maksimeerimise rada. Samamoodi on räägitud transiidi tähsusest ja võimalustest Eesti jaoks ja kuidas me peaks rohkem kasutama oma geograafilist positsiooni. Ei vaidle vastu, kuid idanaabri ebastabiilne käitumine võib selle äri päevapealt lõpetada. Nüüd aga räägitakse üha rohkem ja rohkem inimeste ettevõtlikkusest, uutest ideedest, kasvust, välisturgude edulugudest. See on suurepärane, kuid unistuste teostamine nõuab järjepidevust ning
peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin
Monopoolse turu korral puudub konkurents ja firma saab ise otsustada oma hüvise
hinna.
Nagu iga teine firma, maksimeerib monopol oma kasumi iha koguse korral mille
piirkulu võrdub piirtuluga (MR=MC). Ükskõik millise teise tootmismahu juures
oleks kasum väiksem sest MR>MC korral võiks kasumit suurendada, tootes või
muues suuremat kogust ja MR
lähtekohani tagamaks kauba väärtus. 53. Tagastuslogistika alla kuuluvad. *Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad uued (defektsed) tooted enne või pärast müüki *kasutatud toodete tagastamine jaotusorg-le või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused) (*Üldiselt ka pakendid) 54. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Suurenevad transpordi muutuv- ja püsikulu, marsruutide optimeerimine raskem, veovõime maksimeerimise raskused, tühisõidud jne. 55. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Autokasutuse kasv *pakendijäätmete suur osakaal *(Tootmises) raiskav tarbimine 56. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1)Toote eluea pikendamine- pikema kasutuseaga aga kallimad tooted 2)Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine (korduskasutusega taara jne) 3)Jäätmekäitluse vajaduse
erinev nõudluse sissetuleku elastsuse koefitsient. Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup – luksuskaup). Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures.
summaarne rahuldus, kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija tunneb end mingi teatud koguse hüvise tarbimisest saavat. Kogukasulikkus TU näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Piirkasulikkus e marginaalkasulikkus MU on täiendav rahuldus hüvise täiendava ühiku tarbimisest, kui kõigi taiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. TU = kogukasulikkuse muut Q = tarbitava hüvise koguse muut Gosseni I seadus: Küllastusseadus e kogukasulikkuse maksimeerimise esimene reegel näitab, et ühe ja sama hüvise tarbimisel kasvab tarbitavate koguste suurenedes tarbija kasulikkus (rahulolu) seni, kuni on saavutatud küllastus punkt e kogukasulikkus TU on maksimaalne. Kahaneva piirkasulikkuse seadus näitab, et hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise kogusest alates iga kord, kui tarbija omandab täiendava koguse seda kaupa. Küllastuspunkt saavutatakse tingimusel, kui MU=0, siis TU on maksimaalne
Teise kontrolltöö vastused 1) Vasta järgnevatele küsimustele: a) Missuguste piirangutega peab tarbija arvestama kui ta soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkust. Väljenda tarbija tasakaalu tingimust matemaatiliselt. Selgita, mida need tingimused väljendavad. Mikroökonoomikas seame tarbija eesmärgiks tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimise. Sealjuures eeldame, et meie tarbija on ratsionaalne ja teeb optimaalse valiku. Ratsionaalselt käituv on tarbija mikroökonoomikas seetõttu, et teeb alati parima võimaliku valiku, mis tähendab tegelikult, et ta valib võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku
vähim väärtus m punktis β, siis võime kirjutada M=f(α)=maxf(x), m=f(β )=min f(x) Kui piirkonnas A pideval funktsioonil f on üksainus lokaalne ekstreemum, siis on see ka funktsiooni globaalne ekstreemum selles piirkonnas. Kirjeldada kasumi Kasumi maksimeerimise kuldreegel: maksimeerimise kuldreeglit Tootjale optimaalne toodete väljalaske hulk vastab marginaalkulu ja marginaaltulu võrdsusele MR(Q)=MC(Q) Defineerida joone kumerus ja Öeldakse, et funktsiooni f graafik on nõgusus. vahemikus X kumer (nõgus), kui selle vahemiku X igas punktis x graafiku puutuja
Seega p=MR. Piirtulu on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR=MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel) Lühiperioodi kahjum: Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata, või tegevuse ajutiselt lõpetada
teen just seda arvestades oma otsused ja teod. Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1 teine on, kuid mulle pigem kahjulik, siis on vaja leida kolmas, nö kuldne kesktee, mis oleks kõigile osapooltele sobiv ja kasulik. Kui ma ei leia seda kuldset keskteed, siis jääb tegu tegemata
•käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine? Makse tõstetakse seni kuni kõik maksavad ja keegi kisa ei tõsta. 15. Milline oleks optimaalne avaliku sektori suurus arvestades Eesti majandust käesoleval ajal? 16. Niskaneni mudel? Töömahu maksimeerimise kaudu toimub eelarve maksimeerimine: • Kui vaadelda ametnikku mingit teenust osutava monopolistina ja väidame, et ametnik soovib oma asutuse suurust maksimeerida, siis on võimlik ametniku käitumist prognoosida. • Ametnik suurendaks ebaefektiivsust tasemeni, kus hind (kulud kaetakse). • Raske on kindlaks teha, kas ametnik on ebaefektiivne või mitte. • Ametniku üheks suuremaks mureks on, et ei tuleks ilmsiks, et ta saab oma tööd väiksemate kuludega teha (nn
Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam juurde hüvist X osta ning see otsus ei ole mõjutatud teise toodete tarbimisest. Gosseni II seaduse ehk maksimeerimise teise reegli kohaselt käituvad tarbijad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste
Testid: Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis kui ta saab kasumit. VALE. Lühiperioodul toodab ka siis kui saab kahjumit. Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. ÕIGE Kui kaubaühiku hindon keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. ÕIGE Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest mille keskmine kogukulu on minimaalne VALE. Kasumi maksimeerimise tingimus on piirkulu = piirtulu Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse mille piirkulu võrdub hinnaga. ÕIGE TKTl toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. VALE Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel kus keskmine muutuvkulu =4 krooni peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4kr. ÕIGE
allapoole. Siit alates on nõudlus mitteelastne ning piirtulu negatiivne, nii et kogutulu väheneb, kui hind alaneb. 9.3 MONOPOLI KULUD JA KASUMI MAKSIMEERIMINE (KAHJUMI MINIMEERIMINE) Lk 211 214 Kasumi maksimeerimise tingimused Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust: I. Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II
(d) kui on eeldusi masstootmise efekti saavutamiseks (e) kui on tegemist jäiga (mitteelastse) nõudlusega kaubaga 7. Kanebo on elitaarne kosmeetikatoodete kaubamärk, mis järjekindlalt teavitab tarbijaid oma unikaalsest tehnoloogiast. Hinnad tema toodetele on püsivalt veel ca 25-30% kallimad teiste hinnatud disainerifirmade (Chanel, Christian Dior jt) omadest. Millise hinnastrateegiaga on tegemist? (a) Kasumi maksimeerimise strateegia (b) “koore riisumise” strateegia (c) tõukestrateegia (d) turule tungimise (turu hõlvamise) strateegia (e) hinna kujundamine tajutava väärtuse järgi 8. Tugev hinna langetamine on sobiv võte kui (a) firmal on ülearuseid tootmisvõimsusi (b) firma kaubamärgi maine on langenud November 2013 ………………………………………….
hüvistest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus. Ala teljestiku positiivses osas hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine, piirid--sissetulek, kaupade, teenuste hinnad Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid
Monopolid maksimeerivad oma kasumit väga sarnaselt täieliku konkurentsi ettevõtetega. Monopolid maksimeerivad kasumit, mitte tulusid. Seetõttu, kui marginaalsed tulud = marginaalsed kulud (MR = MC), on kasum maksimaalne (täieliku ko. Monopoli nõudlus on turunõudlus.) Oligopol maksimeerib kasumit, võrdsustades marginaaltulu marginaalmaksumusega, mille tulemuseks on Q-ühikute tasakaalustatud väljund ja P-i tasakaaluhind. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC (maksimeerimise kuldreegel). Efektiivsus Turu efektiivsuse saavutamiseks peab olema saavutatud kaks peamist kriteeriumi - tootlikkuse ja jaotamise efektiivsus. Täieliku konkurentsi tingimustes saab need kaks nõuet täita, mis teeb täielikust konkurentsist kõige tõhusama turutüübi. Ülejäänud turusüsteemid nagu monopol, oligopol ja monopolistlik konkurents, ei suuda saavutada nimetatud
funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne. 21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale · Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale
KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli": piirtulu MR = piirkulu MC järgi 15 KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT TR = TC KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC (MR = P = ATR) SULGEMISHIND turuhind, mis katab AVC, kuid mitte rohkem. Majanduskahjum = TFC Psulgemis = AVC min= MC kui P=ATR > ATC ettevõtte teenib majanduskasumit, TR > TC kui P=ATR = ATC ettevõte on kasumilävel, majanduskasum=0, TR=TC kui P=ATR < ATC ettevõtte saab majanduskahjumit, TR < TC kui P < ATC ja P > AVC edasi toota kui P < ATC ja P = AVC ei saa üheselt otsustada
TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge, tuleneb tasakaaluhinnast P1 nõudluse D1 korral seega täielikult elastne. Piirtulu (marginal revenue MR): MR= TR/Q, kus TR- kogutulu MR=P, MR ja nõudluskõver kattuvad. Kui turuhind muutub, muutub ka firma nõudlus. Täieliku konkurentsi näide sügisel Keskturg näiteks. 2. Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 2.1 TKF-i kogutulud ja kogukulud Vt. Joonis 6.3 lühiperioodi kasumi maksimeerimine. 2.2 Kasumi maksimeerimise kuldreegel Selle puhul ei lähtuta kogutulu ja kulu vahest, vaid mingisugusest reeglist. Kui vaadata joonist 6.2, siis kuldreegli järgi vaadatakse MR-i ja MC-d (MC piirkulu). Reegli põhimõte: kui firma tahaks hästi palju pakkuda, tekib küsimus, et kui kaugele ta läheb toodangu kogusega. Kuldreegel: kõige parem olukord firmal siis, kui MC ja MR (piirkulu ja piirtulu) on võrdsed (ehk siis nii palju koguseliselt pakkuda). Sellisel juhul, kui firmal on kahjum, on kahjum kõige väiksem
elamiskeskkonda. Majanduse efektiivsus tähendab küll kasumi maksimeerimist, kuid see ei saa toimuda röövellikult nagu kesk- ja vanaajal. Kahtlemata on ju kõige kiirem kasum tulemas kui minna ja röövida lihtsalt varandus kokku. Viikingid ajasid kamba kokku ja siirdusid sinna kus varandusi rohkem oli. Miskipärast on inimkond niipalju arenenud, et seda enam ei lubata ja pannakse isegi vangi selle eest. Samamoodi röövellikult ei saa käituda ka vanade majade suhtes, väites, et kasumi maksimeerimise nimel on õigus kõik vanad majad ära kaotada ja pilvelõhkujad püstitada. Ei ole nii, ka siin on tsiviliseeritud ühiskond kokku leppinud ja vandele huvitavatele hoonetele tuleb vahel anda võimalused. Säästev renoveerimine ongi üldnimetus neile põhimõtetele ja ka meetoditele, mille läbi igapäevases ehituses jõuame õige tulemuseni vana maja uuendamisel. Säästev renoveerimine kui meetod algab õige suhtumise omandamisest vanasse majja, täpselt niisamutigi nagu vana maja
[ 1 ] Hinnakujundusstrateegiad Hinnakujundusstrateegiad on järgmised: · staatiline hinnakujundus sama hind kehtestatakse kõikidele klientidele või turgudele · diferentseeritud ehk paindlik hinnakujundus erinevad kliendirühmad maksavad sama toote eest erinevat hinda · turu hinnaga hõivamise strateegia- alguses määratakse tootele minimaalne hind, et saada maksimaalne turuosa, seejärel võidakse hinda tõsta · kasumi maksimeerimise strateegia konkurentidest eristuvale või ainulaadsele tootele määratakse maksimaalne müügihind. Teatud aja pärast alandatakse hinda · kõik kulud kattev hinnakujundusstrateegia hinna määramisel lähtutakse peale toote valmistamise otsestest kuludest ka turule sisenemise kuludest ja ettevõtte püsikuludest. Seda strateegiat kasutatakse turul, mille jätkusuutlikkuses ei olda kindlad.
management või customer relationship marketing). Kuusik, A. pakub välja kaks sõnastust (Kuusik 2011): Äristrateegia, mis seob ettevõtte sisemised protsessid ja funktsioonid ning välimised võrgustikud sihiks võetud klientidele kasumlikult väärtuse loomiseks ja edasi andmiseks. See põhineb väga headel kliendiandmetel ja on toetatud IT poolt. (F. Buttle sõnastuses) Klientide saamise ja hoidmise ning nende kasumlikkuse ning rahulolu maksimeerimise protsess (J.Curry sõnastuses) Tähtis on, et kaubandusettevõte: oleks enda jaoks tähtsustanud pikaajalised suhted kasumlike klientidega. Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Kõigile tuntud Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%- lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine võib kaupluse jaoks olla valus juhtum.
f(x) f(a) (f(x) f(a)) 14. Mis on funktsiooni globaalsed ekstreemumid? Kuidas neid leida? Funktsioon f globaalseks ehk absoluutseks maksimumiks (miinimumiks) piirkonnas A X nimetatakse tema suurimat (vähimat) väärtust selles piirkonnas. Globaalse maksimumi ja globaalse miinimumi ühine nimetus on globaalne ekstreemum. Tuletis, tuletise nullkohad, nullkohad asendada esialgsesse funktsi., miinimum ja max ongi globlaalsed. 15. Kirjeldada kasumi maksimeerimise kuldreeglit Tootjale optimaalne toodete väljalaske hulk vastab marginaalkulu ja tulu võrdsusele. 16. Defineerida joone kumerus ja nõgusus. Kuidas asetseb joone puutuja igas punktis kumera (nõgusa) oleva funktsiooni graafiku suhtes. Kumerus nimetatakse piirkonnas X kumeraks, kui selle piirkonna igas punktis joone puutuja paikneb ülevalpool antud joont Nõgusus - nimetatakse piirkonnas X nõgusaks, kui selle piirkonna igas
Majanduse efektiivsus tähendab küll kasumi maksimeerimist, kuid see ei saa toimuda röövellikult nagu kesk- ja vanaajal. Kahtlemata on ju kõige kiirem kasum tulemas kui minna ja röövida lihtsalt varandus kokku. Viikingid ajasid kamba kokku ja siirdusid sinna kus varandusi rohkem oli. Miskipärast on inimkond niipalju arenenud, et seda enam ei lubata ja pannakse isegi vangi selle eest. Samamoodi röövellikult ei saa käituda ka vanade majade suhtes, väites, et kasumi maksimeerimise nimel on õigus kõik vanad majad ära kaotada ja pilvelõhkujad püstitada. Ei ole nii, ka siin on tsiviliseeritud ühiskond kokku leppinud ja vandele huvitavatele hoonetele tuleb vahel anda võimalused. Säästev renoveerimine ongi üldnimetus neile põhimõtetele ja ka meetoditele, mille läbi igapäevases ehituses jõuame õige tulemuseni vana maja uuendamisel. Säästev renoveerimine kui meetod algab õige suhtumise omandamisest vanasse majja, täpselt niisamutigi nagu vana maja
37. Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut. 38. Utilitarismi peamised jooned: Konsekventsialistlik tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kui mul on päranduseks sada kilo makarone, siis ma peaks selle annetama alatoitunutele, mitte varustama seda enda lattu. 39. Utilitaristide meelest on moraalselt hea see tegu, mis toob kõige suuremal määral kasu kõiksusele. 40. Reegliutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille
(Vihalemm 2008) 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD 3.1 Hinnakujundusstrateegiad · staatiline hinnakujundus sama hind kehtestatakse kõikidele klientidele või turgudele · Differentseeritud ehk paindlik hinnakujndus erinevad kliendirühmad maksavad sama toote eest erinevat hinda · Turu hinnaga hõivamise strateegia alguses määratakse tootele minimaalne hind, et saada maksimaalne turuosa, seejärel võidakse hinda tõsta · Kasumi maksimeerimise strateegia konkurentidest eristuvale või ainulaadsele tootele määratakse maksimaalne müügihind. Teatud ajapärast langetatakse hind · Kõik kulud kattev hinnakujundusstrateegia hinna määramisel lähtutakse peale toote valmistamise otsestest kuludest ka turule sisenemise kuludest ja ettevõtte püsikuludest. (Seda strateegiat kasutatakse turul, mille jätkusuutlikuses ei olda kindel)
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus.
võiksid organisatsiooni tulevast väärtust mõjutada. Hierarhiliselt üles- kiirelt Hierarhiliselt üles- aeglasemalt Tehnika- ja proffesionaalse eksperdi poole- kiirelt Tehnika- ja proffesionaalse eksperdi poole- aeglaselt Sobib horisontaalseks liikumiseks Õigel tööl, õigel tasemel, kuid erioskustega, näiteks juhendamine Õigel tööl, õigel tasemel Töötab üle võimete taseme 35. Inimvara maksimeerimise olemus ja näitajad (nt mida tähendab kõrge lisandväärtus ja raske asendatavus). 1) Värbamine 2) Alalhoidmine 3) Arendamine VÄRBAMINE/SOETAMINE EDU 1) Kogu soetatud inimvara väärtus 2) Uute töötajate keskmine IVK 3) Strateegilise tähtsusega tuumikvõimekuse kasv Edu mõjutavad tegurid: Tööandja bränd, koht ,,kõige kuumemate firmade seas", lahkumise põhjused, vastuvõtuprotsent. ALALHOIDMINE EDU 1) Voolavusprotsent 2) IVV kogukaotus 3) Kollektiivse
nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Seega tooks näiteks hinna langetamine kaasa tulemi suurenemise. 5) Vasta järgnevatele küsimustele: a) Missuguste piirangutega peab tarbija arvestama kui ta soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkust. Väljenda tarbija tasakaalu tingimust matemaatiliselt. Selgita, mida need tingimused väljendavad. Mikroökonoomikas seame tarbija eesmärgiks tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimise. Sealjuures eeldame, et meie tarbija on ratsionaalne ja teeb optimaalse valiku. Ratsionaalselt käituv on tarbija mikroökonoomikas seetõttu, et teeb alati parima võimaliku valiku, mis tähendab tegelikult, et ta valib võimalike alternatiivide hulgast sellise mis annab rohkem kasulikkust juurde võrreldes teiste valikutega. Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku
ainult et siis peab tooteühiku hind olema suurem muutuvkulust Kui firm kasum on maksimaalselt suur,on kogutulu ja kogukulu vahe suurim- Õige Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väisem,saab firma kahjumit - Õige Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest,millekeskmine kogukulu on minimaalne · Vale.firma pole huvitatud selle koguse tootmisest,kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirpiirkulu ja piirtulu võrdsus Firmaa saab normaalkasumit,kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga- Õige Lühiperioodil onfirma nõus kahjumiga tootma ainult siis,kuikahjum ei ületa firma püsikulu. Täielikult konkureeriva firma piirtulu võrdub nii tooteühiku hinna kui firma keskmise tuluga.
2. Selgitage eesmärgi käsitluse erinevusi juhtiva ja juhitava subjekti poolt juhtimise vertikaalsetes ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes). Protsessi juhtimise eesmärgi ja tegevusvariantide endogeenne väljaarendamine toimub otsustaja poolt organiseeritud (läbiviidud) majandusanalüüsiga. Otsustaja lähtub analüüsiülesande püstitamisel ja tulemuste hindamisel seejuures oma isiklikust huvist (oma heaolu maksimeerimise soovist). Seega otsitakse juhitavale protsessile parimat arenguvarianti ainult juhul kui see tegevusvariant tagab otsustajale maksimaalse heaolu. Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui terviku ja otsustaja kasulikkusefunktsioonid on otses tugevas seoses. Juhtimise praktikas peab aga iga otsustaja arvestama vajadusega rajada suhted sõltumatute partneritega
reklaamibrosüüre; · hinnaalased otsustused omavad äritegevusele kohest mõju. Hinnapoliitika alased eesmärgid peavad olema kooskõlas üldiste turundusalaste eesmärkidega. Eesmärkide selgus annab võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ja ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla: · jooksva kasumi maksimeerimine; · turuliidriks pürgimine - turuosa suurendamiseks kasutatakse madalamaid hindu; · kvaliteediliidriks pürgimine - sellega kaasneb tavaliselt kõrge hind, et katta arenduskulud; · eksistentsi kindlustamine - kasutatakse madalaid hindu (eelkõige majandusraskuste perioodil); · muud eesmärgid: uute klientide juurdetõmbamine, seniste klientide säilitamine,
Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses. See annab neile võimaluse müüa pileti raamatuid. Postkontorid kasutavad ka seda süsteemi samakaaluga pakkide ja kirjade puhul. See süsteem aga oleks haavatav, kui postkontor poleks turul monopol. Hinna diskriminatsioon. Hinna diskrimineerimine näitab hindade erinevust, mida ei kajastata kulude erinevuses. Hinnadiskriminatsiooni võib kasutada kas kasu maksimeerimises või sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Kasumi maksimeerimise eesmärk on vähendada tarbijate ülejääki. Hinnadiskriminieerimist kasutatakse, kui nõudluse hinnaelastsus on erinevatel turgudel, kuid turgude eraldamine peab olema alati võimalik. Piirkulujärgne hinnakujundus. Paljud ökonoomikud on toetunud piirkujujärgsele hinnakujundusele, sest see toob kaasa Pareto optimalsete ingimste olemasolu. Transpordis tekivad probleemid piirkulujärgse hinnakujundusega. Kas selle all mõeldakse inividuaal,
7 Tegevusotsused ettevõttes: ettevõtte lähtub omanike rikkuse maksimeerimisest, võttes arvesse riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessis peab leidma optimaalse kapitali struktuuri, mis minimeeriks kulukuse määra, et teha häid investeerimisotsuseid. Omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi, ettevõtte olulisim tegevus on väärtuse loomine. Anglo-Ameerika kultuuris domineerib aktsionäride rikkuse maksimeerimise printsiip, euroopas ja Jaapanis ettevõtte rikkuse maksimeerimise printsiip, mis arvestab kõikide huvirühmade(omanikud, investorid, töötajad, juhtkond, tarnijad, kliendid) rikkuse maksimeerimisega. Erinevate ….-de maksimeerimised ei kõlba ettevõtte eesmärkideks: ● Kasumi maksimeerimine ignoreerib raha ajaväärtust ja riski. Kas pikaajaline või lühiajaline kasum? Majanduslik või arvestuslik kasum?
Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja
teha tutvustav avamisüritus, pakkudes teatud soodustusi ( näit. 10-le esimesele üks ööpäev tasuta majutust või saunateenust, toitlustamist poole hinnaga); teha koostööd valikuliselt ka mõne turismifirmaga, kes tegeleks ja abistaks potensiaalseid kliente majutuskohtade broneerimisel. Selleks, et eksisteerida stabiilsel turul, tuleb hinnapoliitikas järgida konkurentide hindu. Kuid tahtes võita uusi kliente tuleb vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumi maksimeerimise taotlusest ja kindlustada oma eksistents turul kasutades madalamaid hindu.Saavutatud stabiilne teenuse kasutamine tuleb valida kombineeritud hinnakujundus, mille puhul peab arvesse võtma omakulusid, nõudlust kui ka konkurentide hindu. Majutusteenuse pakkumisel mõjutab käivet ka hooaeg.Suviseks hooajaks loetakse aprill-september, talviseks detsember-märts. Sügisel oktoobris-novembris tuleb arvestada käibe langusega. 3. Asukoht
vaheaegadeta kuni töö lõpuni. Sama põhimõte kehtib ka järgnevate tööde kohtas. Kõige parem on 29. Voolumeetodi põhiomadused. Voolumeetod - tööjõu pidev (katkematu) ja ühtlane koormus - toodangu rütmiline väljalase Eesmärk tööviljakuse kasv rütmi, rutiini ja spetsialiseerimise arvel Võib olla ka ebarütmiline vool rahuldatud esmane tingimus Kasumi maksimeerimise eesmärgi saab jagada kaheks alleesmärgiks: tulude maksimeerimine kulude minimeerimine Voolumeetod on suunatud eelkõige kulude minimeerimisele - ressursside säästlikule kasutamisele Ületatakse vastuolu ehitiste kaupa muutuvate töömahtude ja brigaadide püsiva koosseisu vahel Voolu näited: ühesuguste hoonete seeriaviisiline ehitamine, liiniehitused, hoone ehitamine korruste kaupa 30. Voolumeetodi eelised - suhteliselt lühike ehituskestvus -vaheaegadeta töö haardealadel
võrratused. 8. Duaalse ülesande tundmatule yi kehtestatav nõue ( , või märgi poolest kitsendamata) fikseeritakse esialgse ülesande vastava (s.t. i-nda tingimuse märgi alusel (vt. tabelist). 12. Märkus: Max-põhikujulise ülesandega duaalse ülesande kõikidelt tundmatutelt nõutakse mittenegatiivsust (yi 0). 13. Lahendid: 14. Duaalse ülesande lahendid saab optimaalse simplekstabeli sihifunktsiooni reas, abitundmatute veergudes. Kui tegemist on kasumi maksimeerimise piiratud ressursside tingimustes, siis duaalse ülesande tundmatute väärtused väljendavad täiendavat kasumit, mida oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks, s.t. tegemist on maksimaalse hinnaga, mida tootja võiks iga täiendava ressursiühiku eest maksta. Selle hinnaga (või kallimalt) võiks tootja ka ressurssi (toorainet) müüa
korral võidavad sellest: Tootjad TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: MR = MC Hind, millega firmal tuleb arvestada täieliku konkurentsi turul on: Vastavuses majandusharu kui terviku nõudlus- ja pakkumiskõveratele. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: See, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon Ei ole võimalik Kas kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). Jah, tõepoolest peaks sel juhul olema täidetud kasumi maksimeerimise kuldreegel Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiperioodil perioodil on elastsem (hinnatundlikum) Kas täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut? Ei, täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad homogeenset toodangut
- Poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit - Inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja 29. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt? - Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele. 30. Mis on kapital? - Kõikvõimalikud nähtused, mida on võimalik majanduslikult mõõta - Kõikvõimalikud nähtused, millesse on võimalik investeerida kasumi maksimeerimise eesmärgil. - Igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. 31. Sotsiaalteaduslikus määratluses on erinevad kapitali liigid: - Sümboolne kapital - Sotsiaalne kapital 32. Need väited on õiged: - Sotsiaalne kapital on üksikisiku omadus - Sotsiaalne kapital on terve ühiskonna omadus 33. Poliitiline kultuur määrab ära: - Meie väärtused - Meie poliitilise käitumise - Meie poliitilise osalusaktiivsuse
SEADUS : kogukasu juurdekasv(MU) on seda väiksem, mida rohkem tarbitakse teatud hüvist aja jooksul (ceteris paribus). MU = TU muutus / q muutus q tarbitav kogus TEGELIKUS ELUS ON ERANDEID (alkohoolik, narkomaan) KASULIKKUSE mõõtmiseks vajatakse mõõtühikut. Kasulikkuse ühik või kasulikkuse indeks, oluline on arvude vahekord, mitte absoluutväärtus. Gosseni I seaduse kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks. Kogukasu maksimeerimise reegel kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema MU > 0 , MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0 Tarbija maksimeerib kasulikkust erinevates tingimustes: · Eelnenud olukorras ei olnud piiranguid. · Tegelikus elus ei ole kaubad tasuta ja tarbijal on piiratud eelarve. Gosseni II seaduse kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed.
annaabi.ee 
