eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Majanduslik efektiivsus ehk Pareto efektiivsus - mitte kellegi heaolu ei saa suurendada,
tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja
ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine).
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse
ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine
Seda aitab selgitada nõudmise hinnatundlikkus ehk -elastsus. Kui me teame elastsuse arvulist suurust, saame teha teha täpsemaid järeldusi nii pakutavate kaupade olemuse kui ka nende nõudmise kohta üldiselt. Majandusteooria jaguneb ettevõttemajandus ja rahvamajanduseõpetus, viimane omakorda jagatakse kaheks osaks [Vaske, K.]: mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. See käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja, et kavandada ühiskonna arengusuundi; Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise
Kapitali piirprodukt MPK on toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku rentimisel kui töö(jõu) kogus on konstantne. MPK = FK 1,L F(K,L) Ka antud käsitluses võime eeldada kahanevat piirtootlikkust: hoides töö(jõu) koguse konstantsena, väheneb MPK kapitali koguse suurenedes. Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava kapitaliühiku rentimisest, võime kajastada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue kulude muut cost =( P MPK ) R Maksimeerimaks kasumit, rendivad firmad kapitali niikaua, kuni: R MPK = P R P reaalne rent Reaalne rent mõõdab kapitali rendihinda väljendatuna pigem toodangu kui rahaühikutes. Firmad nõuavad tootmistegureid töö(jõud) ning kapital seni, kuni teguri piirprodukt (piirtootlikkus) saab võrdseks teguri reaalse hinnaga (reaalpalgaga W/P või reaalse rendiga R/P). Tulu, mis jääb firmadele peale seda, kui on tasutud tootmistegurite eest, moodustab firmade majanduskasumi.
eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.
saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas
üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine tähendab, et tooted on
sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad.
3) Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla, sest märkimisväärsed
sisenemisbarjäärid puuduvad.
Monopolistliku konkurentsi firmadel on negatiivse tõusuga nõudluskõver. Kuna firma nõudlus
moodustab vaid osa turu kogunõudlusest, on tema piirtulu väiksem kui hind (MR
Miinuste lahendine kasutatakse: Interest coverage ratio (ICR) = EBIT / I (Mitu korda on intressieelne kasum suurem kui intressid. Kasuta pikaajaliselt) Laenuteeninduse kattekordaja kus LP - Liisingumaksed; PP - võetud laenude põhiosa maksed. Selgitab, kas ettevõte suudab loodava rahaga laene teenindada. Miinus: Ei arvesta amortatsiooniga. Kapitali struktuuri teooria: Kapitali struktuuri teooriad selgitavad, kuidas peaks ettevõte oma tegevust finantseerima maksimeerimaks omanike rikkust ning milliseid tegureid peaks ta finantseerimisotsuste langetamisel arvestama NB! Kaasata laenukapitali ainult juhul kui ROA=EBIT/I > (i) Ehk tulusus varadelt on suurem kui intressimakse. Laenukapital võimendab nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi. ROE ja ROA suhe: 20 ROA = NI / A Kasum jagatud ettevõtte passiva summaga ROE = NI / E
tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;
väravavahti antud poliitikavallas. Mis häiris Briti eliiti, polnud mitte suveräänsuse erosioon, vaid pigem formaalne ja nähtav suveräänsuse üleandmine. Väiksema võimu ülekandumise nähtavusega on edukad valitsused olnud pragmaatilisemad. Blairi kõnest EL-ga kokkusobiv kontseptsioon suveräänsusest: “Ma ei näe suveäänsust kui ühe riigi võimet öelda millelegi “ei”, vaid kui võimu maksimeerimaks oma riiklikku jõudu ja võimekust äris, kaubanduses, välissuhetes, kaitses ja kuritegevuse vastu võitlemises. Suveäänsus peab olema tööle pandud riiklike huvide kasuks. Kui me isoleerisime ennast minevikus, siis me raiskasime oma suveräänsust – jättes meid ainukesteks valitsejateks kokkutõmbuval alal. “ See näitab et olgugi et UK-le justkui ei meeldinud regionaalne institutsionaalne mõjuvõim, siis tegelikult nad eelistasid seda.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest.
Tootmises on see omakorda integreeritud strateegia, et parendada toodet ja muuta tarneahelat tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kategooriajuhtimine on tootegrupi strateegiline juhtimine kaubandus- partnerluse kaudu maksimeerimaks läbimüüki ja kasumit tarbija vajadusi rahuldades. Kategooria- juhtimine on ühtlasi turundusstrateegia, mille puhul juhitakse tootevaldkonda kui strateegilist äriüksust. See arusaamine põhineb kontseptsioonil, et tarbijat, kes ostab kindlate mustrite järgi, saab analüüsida paremini tootekategooriatele keskendudes.
annaabi.ee 
