Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas.
Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas.
Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Joon. 2.74.Biofiltratsiooni skeem. Joon. 2.75. Biorootor koos järelsetitiga. Biorootorites (joon. 2.75) on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul.
Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest. Biofiltratsiooni kasutatakse põhimõtteliselt kõrge reostusega tootmisvee eelpuhastusel enne vee juhtimist linna kanalisatsioonivõrku ja vähemal määral linnareovee puhastamisel. Muda hulk on sama kui aktiivmuda protsessis, ca 1 kg muda/kg BHT. Et tagada täielikku reovee puhastust võib suunata filtrit läbinud vee järelaeratsiooni mahutisse, viibimisajaga selles 20 - 30 min. Biofiltrite töötamisel maksimaalkoormusel on nende energiatarve veidi väiksem aktiivmudapuhastite energia kulust. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette. Kettapaketi aeglasel pöörlemisel ketaste pinnale moodustunud biokile on vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Biorootoreid kasutatakse peamiselt väikeste vooluhulkade puhul. (Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale.) 14
pealt jaotusvõrkude ekvivalenteerimine ülekandevõrgu sõlmedes. See tähen- dab kõigile jaotusvõrkudele ekvivalentsete karakteristikute (näiteks ekviva- lentsed võimsuskao tundlikkuse sõltuvused jaotusvõrgu summaarsest kompen- seeritavast võimsusest) eelnevat koostamist. See on üsna suur ja tülikas töö. Siis võidakse lahendada ülesanne, mille tulemusena määratakse kindlaks süs- teemist ülekandevõrgu kaudu maksimaalkoormusel jaotusvõrkudesse antav optimaalne reaktiivvõimsus QÜ , mis tuleb jaotada optimaalselt ülekandevõrgu (jaotusvõrke toitvate) alajaamade vahel (joonis 3.2). Sellise ülesande lahenda- miseks on vaja vastavat optimeerimismeetodil põhinevat arvutiprogrammi. Edasi saab leida igast alajaamast j toidetavas jaotusvõrgus vajaliku sum- maarse kompensaatorite võimsuse Q K j selle võrgu summaarse reaktiivkoor-
annaabi.ee 
