loomasööta ning inimtoitu põhjustavad suurt majanduslikku kahju taime- ja loomakasvatusettevõtetele ning terviseprobleeme inimestele. Problemaatilised ning levinuimad mükotoksiinid on aflatoksiin B1, ohratoksiin A, fumonisiinid B1 ja B2, deoksünivalenool, T-2 toksiin, zearalenoon ning patuliin. Piimahügieeni seisukohalt peetakse riskiteguriks söödaga veiste organismi jõudnud aflatoksiine, mille metaboliit aflatoksiin M1 jõuab piima 1-3% ulatuses ning mille maksiaalne lubatud piimas on ka seaduslikult limiteeritud. Arvatakse, et teised mükotoksiinid tervistkahjustaval määral piima sisse ei satu. Olenemata sätestatud normidele, ei teostata põhjalikku mükotoksiinidealast seiret ei piimas ega teistes toiduainetes regulaarselt ei ettevõtete ega ametliku järelvalve raames, mõningast infot toiduainete ja söötade saastatuse määradest annab riiklik saasteainete seireprogramm. Piima tavapärane töötlemine (pastöriseerimine) ei vähenda
=m*n ---- selle saab eelmisesse valmisse asndada T2=m2/m1*T1 Sellest näeme et kuna teise gaasi molekulid on raskemad , siis on ka tema temperatuur kõrgem. Kui niiskes ohus olevad veeauru molekulid asendada kuiva ohu koostisse kuuluvate raskemate molekulidega (lammastik, hapnik) ja vähendada molekulide arvu tiheduse ja rohu sailitamiseks, siis raskemate molekulide korral kujuneb korgem temperatuur vastavalt eelnevale valemile . Küllastava veeauru rõhk igal temperatuuril on oma teatud maksiaalne veemolekulide piir ja seda iseloomustatakse sellega. Kui piir on ületatut tekib kondensatsioon. Ja selle valem E=6.107*10 7.665t/243.33+t Magnuse valem Õhus olevate gaaside veeauru rõhku saab arvutada kahel meetodil: 1) antud temperatuuril veeauru kullastava rohu E ja suhtelise niiskuse RH korrutamine, e = E RH, 2) psühromeetriga moodetud kuiva ja marja termomeetri naitude sisestamine Tegijapoiss 2010 psuhromeetrilisse valemisse.
annaabi.ee 
