lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi
usaldusväärsem on ettevõte võimalike ootamatute kohustuste tasumiseks. Kuid liigsete vahendite moodustamine selleks reaalinvesteeringute või pikaajaliste investeeringute tegemata jätmise hinnaga on ettevõttele ebamajanduslik. Olla maksevõimeline ehk likviidne ei tähenda likviidsusmõistes maksevahendite suure varu omamist. Momendiks, kui kõik kohustused saavad tasutud, võib maksevahendite seis olla teoreetiliselt isegi null. Suurem maksevõime, kui see on tingitud tähtajalistest maksekohustustest, on 15 finantsmajanduslikult tarbetu ja tähtsusetu, rentaabluse seisukohast aga ebamajanduslik, sest kasutamata käibevahendid põhjustavad intressikulutusi või ei võimalda intressitulu saamist. Seega likviidsuskindlus vähendab tulusust. Likviidsus ja kasumi saamine ei ole aga omavahel konkureerivad sihteesmärgid. Kui kasumi saamine on iga ettevõtte peamine
lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi