koht, mis vastab tema võimetele, iseloomule, auahnusele jne. 4. USA ja Saksamaa reparatsioonid. USA tahtis, et reparatsioonide määramisel lähtutaks Saksamaa maksuvõimest. Seda ei tehtud. Tulemuseks oli Ruhri okupeerimine ja ummikseis reparatsioonide küsimuses. Moodustati rahvusvaheline komisjon reparatsiooniküsimuse lahendamiseks. Seda juhtis ameeriklane Charles Dawes. Dawes`i plaaniga kehtestati Saksamaale iga-aastased maksekohustused ja anti talle laenu 200 miljoni dollari väärtuses. Selle plaani alusel maksis Saksamaa reparatsioone 1924 1929. aastani. (Dawes sai 1925. a. Nobeli preemia). 1929.aastal moodustati uus komisjon reparatsioonide küsimuses. Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega.
jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu- müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2
tulumaksuseaduses ettevõtlustulust teha lubatud mahaarvamisi.21 Aastast 2007 arvutatakse sotsiaalmaksu samuti uue metoodikaga nagu tulumaksugi. Maksustamisele kuuluva tulu jagatakse 1,33-ga ja seejärel korrutatakse sotsiaalmaksumäära ehk 0,33-ga.22 17 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 33 18 RT I 2000, 102, 675 19 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 69 20 Maksu- ja Tolliamet. FIE maksekohustused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#uks 01.02.2012 21 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 70 22 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 133 FIE maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas kohe esimesest tegutsemisaastast iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks.23 Avansilisi maksete suurus jooksva kvartali eest on vähemalt kolmekordselt kuumääralt arvutatud summa. Lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas
valmis üle kandma või väljastama suuri rahasummasid reaalselt. See iseloomustabki panga tehingulise motiivi olulisust panga varade likviidsuse tagamisel. a. Pangad vajavad likviidseid vahendeid, et kindlustada osale klientidele võimalus kätte saada igal ajal oma panka paigutatud vahendid ehk hoiused ning anda teistele klientidele kindlustunne, et pank on koheselt ning täielikult suuteline täitma kõik maksekohustused kliendi ees. 1. Ettevaatus motiiv - Pankade üheks põhitegevuseks on laenude väljastamine ning suurenevas konkurentsi keskkonnas tuleb neil üha enam tegutseda selle nimel, et tagada klientidele pidev ja piisav laenuressursi olemasolu. Pangad püüavad tagada klientidele olukorra, kus neil on võimalus kiiresti või koheselt realiseerida oma põhendatud krediidivajaduse. See eeldab, et pankadel peab olema teatud likviidsete
Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe. Antud perioodi kassavoogu kasutatakse selleks, et maksta võlad, maksta kasumiosad nagu dividendid ja intressid ning investeerida. Järgmine skeem iseloomustab kassavoogu: Võõrkapitali protsendid, dividendid Materjalid ETTEVÕTTE KASSAVOOG Laekumised müügist Palgad Maksud ja maksekohustused 2.Kapitalivajaduste hindamine ja pikaajaline finantseerimine Kapitaliks nimetatakse ettevõtte ees seisvate majanduslike ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid. Enne esimeste toodete müügist tekkivate oma vahendite olemasolu tuleb hankida masinad ja seadmed, palgata töötajad – järelikult toodangu valmistamise ja müümise vahele jääb küllalt pikk periood, seega tekib kapitalivajadus. Kapitalivajadus teatud ajamomendil on vajalike väljamaksete ja sissemaksete vahe, sisse- ja
müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3
võtab endale tolli ees vastutuse tolliterminali ja/või tollilao pidajana. Maksete jälgimine Kliendiga võidakse leppida kokku, et ekspedeerija ei anna saajale kaupa üle enne, kui kliendi lepingupartner on täitnud kõik ostu-müügilepinguga sätestatud maksekohustused. Kui ekspedeeri- ja kliendiks on kauba ostja, võib see paluda ekspedeerijal jälgida, et kaup saadetaks teele kohe pärast makse laekumist. Kui kliendiks on kauba müüja, võidakse leppida kokku, et ekspedeerija Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR lähetab kauba sihtpunkti kohe pärast selle eest tasumist.