euro pangatähed, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele. Tahtlikult rikutud või kahjustatud pangatähti välja ei vahetata. Väljavahetamine toimub põhimõtteliselt tasuta. Tasu nõutakse selliste pangatähtede väljavahetamise eest, mida on kogemata kahjustatud vargusevastaste seadmetega. III OSA MAKSEKAARDID Maksekaart on nii kliendi kui ka kaupmehe jaoks mugavaks võimaluseks sularahata arveldada. Eesti maksekaartide ajalugu ulatub 1994. aastasse ja iga aastaga on oluliselt kasvanud nii maksekaarte vastuvõtvate kaupmeeste kui ka kaardiomanike arv. Kõige enam kasutatakse Eestis maksete teostamiseks deebetpangakaarte. Alates 01.09.2000 kõik Eesti pankade poolt väljastatavad maksekaardid kannavad rahvusvaheliselt tunnustatud maksekaartide logosid, st. et kui kaupmees aktsepteerib näiteks Visa Elektron ja Maestro
kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikest automaatidest saab raha välja võtta alates kahekümne viiest kroonist. Tänapäeval pakuvad paljud pangad ajutist automadikaarti, mis kehtib üks kuu ning mille hinnaks on tavaliselt kolmkümmend krooni. 2 MAKSEKAARDID Esimese maksekaardi maailmas väljastas mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal, mis oli mõeldud eeskätt klubiliikmetele maksete teostamiseks piiratud arvuga teenindusasutustes. (Maksekaartide vastuvõtt 2010) Maksekaardid jagunevad deebetkaartideks ja krediitkaartideks. Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja
pankade külastamine vajalik kõikidele Eesti kodanikele, seega toob autor välja ka klienditeeninduse Eesti pankades. Eesti tuntumad pangad on: 1) BIGBANK 2) Danske Bank 3) Krediidipank 4) LHV Pank 5) Nordea Pank 6) SEB 7) Swedbank Pankades töötavad teenindajad on eriti olulised, sest nagu ka Swedbank´i lepingutes on kirjas, on teenindaja juriidiline isik, kellega on pangal sõlmitud leping. (Maksekaartide... 2013) Lisaks küsitlevad pangad ise oma kliente ja uurivad teeninduse kohta ning ootavad kasulikku tagasisidet. Uuringufirma Dive võrdlevas pankade teeninduskvaliteedi uuringus osutus Baltimaade parimaks Läti pangateenindus, järgnes Leedu ning Eesti jäi viimasele kohale. (Oja, 2012; Äripäev). Tabel 2. Parima teenindusega pangad. (Autori koostatud). Nr. Panga nimetus Tulemus protsentides 1 BIGBANK 93,6%
Kõik Eestimaa elanikud taheti varustada VISA kaartidega, mille kontodele kantakse teatud osa nende sissetulekutest. Mõningaid kaupu oleks saanud osta vaid maksekaartidega. Tollane Tartu Linnalabori juhataja Urve Nõu (Maaleht, 20.07.1089): ,,Taskus on igal inimesel aga nägus plastmassist kaardike VISA maksekaart.... Esialgu on kavas maksekaart juurutada Tartu linnas ja rajoonis, seejärel järk-järgult kogu vabariigis. Hoiukassadesse ja kauplustesse saame välismaised seadmed. Maksekaartide projekt ei viidud ellu. Valiti maksekaartide asendusvariant ostutsekk, mida samuti polnud ette näinud Ülemnõukogus seaduse jõu saanud IME kontpseptsioon. Ostutsekkide toetajad põhjendasid nende käibelelaskmist vajadusega reguleerida defitsiitsete kaupade müüki. Lisaks rubladele hakkaksid inimesed saama palka ka tsekkides, mis oleks võimaldanud osta letialuseid kaupu. Selline oli siis programm, mis tähendas tagasipööret rahva poolt heaks kiidetud oma raha tunnustamisest
34. Pankadevaheliste arveldussüsteemide areng: · Rahareformieelne aeg - paberil maksedokumendid · Rahareformijärgne aeg - ettevalmistus elektroonilisteks arveldusteks · 1992a. EPNAS, kogu makseinformatsioon edastati modemi vahendusel. Seejärel alustas arveldussüsteem nõuete ja kohustuste arveldamist. Toimis kuni 2002 a-ni. · EP RTGS ja DNS. Uued süsteemid vastasid täielikult rahvusvahelistele nõuetele. 35. Maksekaartide liigitus: · DEEBETKAARDID - esindavad kaardiomaniku arvelduskontot. · KREDIITKAARDID - esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti. 36. Maksekorraldus - ostja korraldus pangale tema pangakontolt kanda raha müüja kontole. Tsekk - maksja poolt välja antud kirjalik korraldus oma pangale maksta tsekil määratud summa tsekil näidatud saajale. Inkasso - maksenõue (raha sissenõue), mille müüja esitab kauba ostjale. Akreditiiv - ostja panga
Bank of America poolt BankAmericard loomist, sellest kasvas välja Visa International 1966. aastal lõid Ameerika Ühendriikide pangad, kes ei olnud BankAmericardiga ühinenud, omapoolse krediitkaarte väljastava ja tehingute vahendamist tagava organisatsiooni Interbank Card Association, millest kasvas välja teine tänapäeval tunnustatud rahvusvahelise maksekaardi kaubamärgi omanik Mastercard International. 35. Maksekaartide liigitus Deebetkaardid - esindavad kaardiomaniku arvelduskontot Krediitkaardid - esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti 36. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. Tsekid - Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning konto number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi
000 euro suurusi ülekandeid; Directive on Settlement Finality in Payment and Securities Settlement Systems 1998 nr. 98/26/EC (19. maist 1998) - käsitleb rahaliste ja väärtpaberite maksesüsteemide pöördumatuse tagamist (ei käsitletud aga sellel sõelumisel, kuna jõustub alles 11. detsembril 1999); Komisjoni soovitus 97/489/EEC (30. juulist 1997) elektrooniliste maksesüsteemide ning eelkõige kaardiomanike ja -väljaandjate suhete kohta. Soovitus käsitleb maksekaartide väljastamise ja kasutamise põhimõtteid. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Rahapesu Valdkonda reguleerib Nôukogu direktiiv nr. 91/308/EEC (10. juunist 1991) rahapesu eesmärgil finantssüsteemide kasutamise tõkestamise kohta. Liikmesriigid peavad rakendama rahapesu tõkestamise direktiivi ja tagama rahapesu keelustamise, milleks nad võivad rakendada direktiivis kehtestatust rangemaid meetmeid.
esimese jaanuarini 1994 ning sel perioodil ei väljastata uusi tegevuslitsentse. Litsensi sai Tallinna Pank, Ameerika-Balti pank, Narva Kommertspank. 1992 moodustavad kümme Eesti Maapanka Ühispanga. Ühispank moodustati Paides. Ühispanga klientideks jäävad ühinenud pankade endised kliendid, kelleks on peamiselt põllumajandusega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud. Pangad hakkavad pakkuma liisingut ning alustatakse maksekaartide projektidega. Prooviti ka teha Eesti pangakaart ELT, kuid sellest ei tulnud midagi välja. 1993 aastal võtsid praktiliselt kõik tegutsevad kommertspangad kasutusele valuutatehingud. Välisarvelduste aktviseerimise oluliseks tõukejõuks on kuue panga ühinemine SWIFT süsteemiga, mis on valuutaarvelduste rahvusvaheliseks keskuseks. Kinnituseks Eesti panganduse usaldusväärsusele on ka mitme välispanga filiaali avamine Eestis. 1994 aasta Eesti panganduses – turuliidriks on tõusnud
ja teenuste hindade kohta. Praktikas piirab kaupleja sageli vastutust sellega, et kohustub soovitud hinnaga kaupa pakkuma seni, kuni kaupa jätkub. Mittesiduvusest tulenevalt võib kaupleja keelduda kataloogis näidatud hinnaga kauba müümisest. Arveldamine Kauba või teenuse eest maksekaardiga tasumise korral peab kaupleja tarbija nõudmisel võimaldama maksekaardi kasutamise tarbija juuresolekul (KaubTS § 9 lg 2). Selline nõue on seaduses sätestatud põhjusel, et praktikas on esinenud maksekaartide kopeerimist ning raha ebaseaduslikku kasutamist. Vastavalt võlaõigusseadusele ei tohi tarbijalt ettemaksu nõuda rohkem kui 50% kauba hinnast või töövõtjale makstavast tasust. Ülejäänud summa peab tarbija tasuma alles siis, kui on kauba või teenuse kätte saanud. Hinna avaldamine kauplemisvõtete korral TKS § 123 lg 6 loeb eksitavaks kauplemisvõtteks, kui tarbijale edastatud teabest konkreetses
annaabi.ee 
