TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
Maksa ehituse kirjeldamisel kasutatakse kolme erinevat lähenemist:
Klassikaline maksasagarik – keskel tsentraalveen
Maksa portaalsagarik – koosneb kolmest klassikalise sagariku parenhüümi segmentidest, keskele jääb maksatriaad
Maksa-atsinus – rombikujulised struktuurid, mis koosnevad kahe kõrvuti paikneva klassikalise maksasagariku
parenhüümi fragmentidest (teravates nurkades paiknevad tsentraalveenid, nürinurkades maksatriaadid)
Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise
kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega
Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad
Maksarakud e hepatotsüüdid produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi