Ito rakud on väikesed tähtjad rasvusalvestavad rakud e lipotsüüdid ja nad paiknevad maksarakkude vahel. Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome. Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid. Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter ja veen moodustavad maksatriaadi. 57. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Kindlustavad looma välise hingamise funktsiooni – veri rikastub hapnikuga ning keha vabaneb CO 2st. Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops. Hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, bronhiaalpuu) juhivad õhu kopsu, eelnevalt soojendavad ja filtreerivad õhku. Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga. Ripsepiteel sisaldab karikrakke, mis sekreteerivad limast nõret (tolmu jne püüdmiseks)
muutuvad vabadeks makrofaagideks Perisinusoidaalses ruumis (Disse ruumis) maksarakkude vahel paiknevad väikesed rasvusalvestavad lipotsüüdid e Ito rakud Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis Klassikalise maksasagariku nurkades sagarikevahelises sidekoes paiknevad maksatriaadid Maksatriaadi moodustavad interlobulaarveen, interlobulaararter ja sagarikevaheline sapijuhake KÕHUNÄÄRE Kõhunääre e pankreas on selgesti väljendunud sagarikulise ehitusega elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre, pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre (toodetakse seedeensüüme) Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust (sünteesitakse hormoone)
annaabi.ee 
