eraarsti juurde. Pikemaajalise ajutise töövõimetuse korral (haiguse korral) võib haige soovil lõpetada haiguslehe iga 30 kalendripäeva möödumisel, kusjuures uus haigusleht ühe ja sama diagnoosi korral vormistatakse eelmisele järgnevana. Õigus saada haigushüvitist tekib järgmiselt: 1-3 päeva eest ei saa kindlustatud mingit tasu, 4-8 haiguspäeva eest maksab tasu tööandja, alates 9 päevast maksab hüvitist haigekassa. Kui haigestub rase töötaja, maksataks haigushüvitist alates teisest päevast. Haiguse ja vigastuse korral makstakse kogu haiguslehel olemise aja eest, kuid mitte üle 182 (240) kalendripäeva järjest. Hüvitise suuruseks on (§ 54): 1) 70% kalendripäeva keskmisest tulust, kui tegemist on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisega 2) 70% kalendripäeva keskmisest tulust ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral. Sõltumata ravireziimist on hüvitise suuruseks 100% kalendripäeva keskmisest tulust,
haige teise raviasutusse või eraarsti juurde. Pikemaajalise ajutise töövõimetuse korral (haiguse korral) võib haige soovil lõpetada haiguslehe iga 30 kalendripäeva möödumisel, kusjuures uus haigusleht ühe ja sama diagnoosi korral vormistatakse eelmisele järgnevana. Õigus saada haigushüvitist tekib järgmiselt: 1-3 päeva eest ei saa kindlustatud mingit tasu, 4-8 haiguspäeva eest maksab tasu tööandja, alates 9 päevast maksab hüvitist haigekassa. Kui haigestub rase töötaja, maksataks haigushüvitist alates teisest päevast. Haiguse ja vigastuse korral makstakse kogu haiguslehel olemise aja eest, kuid mitte üle 182 (240) kalendripäeva järjest. Hüvitise suuruseks on (§ 54): 1) 70% kalendripäeva keskmisest tulust, kui tegemist on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisega 2) 70% kalendripäeva keskmisest tulust ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral. Sõltumata ravireziimist on hüvitise suuruseks 100% kalendripäeva keskmisest
annaabi.ee 
