siis antakse neid verre. (jne., jne.) Maksa välisehitus: Ülemine pind kumer, alumine siledam, sellel H – tähe kujuline vagude süsteem. Vagudes paiknevad: ees paremal vaos - sapipõis; taga paremal – alumine õõnesveen; keskel, ristivaos on maksavärat (porta hepatis); vasakus vaos sidemed. Maksa siseehitus: 2 sagarat: parem – (suurem) ja vasak (ulatub üle keskjoone vasakule), 4-8 segmenti. Väikseimad ühikud on kas maksasagarikud, portaalsagarikud või aatsinused – oleneb sellest, millist funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!)
- vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis
Maksas toimub polüsahhariidi glükogeeni moodustumine, mis mängib olulist rolli stabiilse glükoosi taseme hoidmisel veres. Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa parenhüüm on jagatud maksa sagarikeks (lobuli). Maksasagarikes leidub kaks teineteisest eraldatud kapillaaristikku - verekapillaaristik ja sapijuhakeste võrgustik. Maksasagarikud - lobuli hepatis Sagarikud on maksa morfofunktsionaalseks ühikuks. Klassikalise skeemi järgi on maksasagarik kuusnurkne prismaatilise kujuga, mis on piiritletud õhukese sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on seotud omavahel desmosoomidega. Maksaplaatide
annaabi.ee 
