· Haiguse profülaktikaks tuleks takistada kidakärssusside arengus vajalike vaheperemeeste tiikidesse sattumist. 5 Infektsioon haiguste profülaktika : · Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta.(vikerforelli maksakasvaja e hepatoom) · Haiguse profülaktikaks on oluline tiikide hooldamine, eriti nende perioodiline suvel kuivaks jätmine ja lupjamine (2025 ts/ha) (karpkala rõuged) · Haiguse profülaktikaks soovitatakse suveperioodil kuuajaste vahe aegadega viia tiiki kloorlupja 13 g 1 m3 vee kohta. (kalade lõpusenekroos) · Sügisel talvitustiiki paigutamisel tuleb kõik samasuvised karpkalad vannitada 5%ses NaCllahuses 5 minutit ja mittestandardsed isendid välja praakida
Neid on ka skeletilihastes, südamelihastes ja neerudes -> meakeriteks ka lihaskahjustustele. Aluseline fosfolaas (ALP) ja happeline fosfataas (ACP) ALP lõhustab fosfomonoestrid aluselises kkonnas. Kofaktroiks on Zn ja Mg. Kuna põhikoguse moodustavad maksa ja luu isoensüüm, on need ensüümid vastava koekahjustuse markeriteks. Luu isoensüüm on osteoblast-aktiivsete haiguste marker. Maksaensüümi tõus sapitede sulgus või maksakasvaja ACP lõhustab fosfomonoestreid happelises kkonnas. Kofaktoriks on Zn ja Mg. Pankreasevähi diagnostika Plasma koliini esteraas (PchE) Hüdrolüüsib atsetüülkoliini. Leidub maksas ja pankreases. viirusliku hepatiidi ja maksa tsirroosi markerensüü fosfororgaaniliste ühendite mõrgistuse marker. Need ühendid inaktiveerivad teda. Osaleb mitmete ravimite inaktivatsioonis. Gamma-Glutamüültransferaas (GGT) On vajalik AH-te transpordimiseks rakkudesse
hoopis. Magu ja sooltoru sisaldavad tavaliselt mõningal määral ka sööta. Tõrjeks lõpetatakse eelkõige forellide söötmine ja hoitakse neid nädalapäevad näljadieedil. Söötmist alustatakse värske, konserveerimata söödaga (põrn, värske kala), kuhu on täiendavalt lisatud vitamiine. KASVAJAD 5 · Vikerforellide maksakasvaja e hepatoom Vikerforelli maksakasvaja e hepatoom tekib kantserogeensete ainete, peamiselt aflatoksiinide toimel kalamajandites kasvatatavatel vikerforellidel. Aflatoksiinid on looduslikud toksilised ja kantserogeensed ühendid, mis tekivad hallitusseente Aspergillus flavus'e ja A. parasiticus'e ainevahetuse saadusena soodsa temperatuuri (umbes 30 °C) ja niiskuse (9799%) tingimustes. Haigestuvad kahesuvised ja vanemad kalad. Haiguse kulg on otseses sõltuvuses vikerforellide söödas olevate õlikookide hulgast: mida
Aflatoksiinidega saastunud toit on kõige enam levinud Kesk-Aafrikas ja Kagu-Aasias. nt maapähklite, pähklite ja kuivatatud puuviljade aflatoksiinisisaldust saab vahendada sorteerimise ja teiste füüsiliste töötlemismeetodite abil. · Aflatoksiinid toimivad põhiliselt maksale. Kuid on leitud ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa kantserogeen, mis suurendab maksakasvaja tekke tõenaosust nii imetajatel, kaladel kui ka lindudel. · Lisaks maksakahjustuste ja maksavähi tekitamisele on aflatoksiinidel seos ka teratogeneesi (kutsub esile embruo kahjustused) indutseerimisega, mis on tingitud nende võimest läbida platsentaarset barjääri. Ohratoksiin (OTA) Ohratoksiin A on mükotoksiin, mida produtseerivad Penicillium ja Aspergillus liiki seened. Ohratoksiin A'd leidub koikjal maailmas mitmesugustes taimekasvatussaadustes -
annaabi.ee 
