Nimi: Jekaterina Luidalepp Rühm: Õ2- 4 Variant 1 1. Tähtsamate polüsahhariidide esinemine toiduainetes. 2. Makrotoitainete soovitav vahekord päevases toiduratsioonis. 3. Mis on laktoostalumatus, toitumissoovitused laktoostalumatuse korral. 4. Mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks, nimetada oksüdatiivseid stressoreid. 1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega
biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine monomeerideks, ehitusuksusteks Monomeeride muundamine metabolismi votmeuhenditeks Puruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetuul-koensuum A-ks (atsetuul-CoA) Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsukli komponentideks Atsetuul-CoA ja Krebsi tsukli komponentide oksudatiivne lohustamine lihtsateks lopp produktideks (H2O, CO2), mille kaigus toimub lammutatava substraadi energia konverteerumine ATP vormi (energia)
Tõenduspõhised toitumissoovitused laste ülekaalu puhul on järgmised: piirata suhkruga magustatud karastusjookide tarbimist; süüa 9 portsjonit puu- ja juurvilju päevas (sealjuures portsjoni suurus erineb vanuseti); süüa igapäevaselt hommikusööki; vähendada väljaspool kodu söömist, eriti kiirtoidu restoranides; piirata portsjonite suurust; süüa rohkem söögikordi koos kogu perega; suurendada kaltsiumi tarbimist; süüa kiudainete- rikast toitu; jälgida makrotoitainete proportsiooni toidus; piirata energia-küllaste toitude söömist. Vanuses 4–18 aastat on soovituslikud makrotoitainete proportsioonid tarbitud energia hulgast järgmised: süsivesikud 45–65%, proteiinid 10–30%, rasvad 25–30%. Kehaline aktiivsus Kehalise aktiivsus on igasugune skeletilihaste poolt teostatav liikumine, mille tulemusena kulutatakse energiat. Kehalist aktiivsust iseloomustab sagedus, kestus, intensiivsus ning tegevuse liik. Madal füüsilise
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad:
Eksamiküsimused Inimese toitumisõpetuses (VL.0336). 2011/2012 õ.a. Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga...
Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta
(Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks, sest on meile vajalikud energia tootmiseks. Suuremas osas saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Makrotoitaineid on ka vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Makrotoitained on meile vajalikud asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas. Kuid makrotoitainete pidev liigtarbimine on seotud ebasoovitavate tagajärgedega, näiteks rasvumise või krooniliste haiguste arenemisega. Samas aga eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestev miinimumtase toob kaasa organismi alatoitluse, mille esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. (Toiduaine ja toitaine...) Mikrotoitained vajatakse ööpäevas milli- või mikrogrammides. Siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid
tegevustena 2. Teha jõu- ja tasakaaluharjutusi 2-3 korda nädalas 3. Teha regulaarselt venitusharjutusi 4. Viibida värskes õhus nii palju kui võimalik 5. Viia miinimumini igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg – lähtuda vajadusest, mitte võimalusest Mõõdukas intensiivsus: higistamine ja hingeldamine, kuid üle selle on võimalik vestelda. Tugev intensiivsus: kehalise tegevuse ajal on rääkida raske. Makrotoitainete soovitused Soovitatav makrotoitainete tarbimine baseerub olemasoleval tõendusel nende mõjul tervisele. Vaadeldi randomiseeritud uurimusi, prospektiivseid kohortuuringuid ja epidemioloogilisi uuringuid. Otsene põhjuslik seos uuringutest ei tulene, toitainete omavaheline tasakaal ja koosmõju, rasva % osas olulisem rasvhapete osakaal Soovitus NNR2012 Eesti 2015 Rasva osakaal, E% 25-40 25-35
Mürkainete detoksifikatsioon Anabolism ja katabolism (assimilatsioon, dissimilatsioon). o Anabolism- biosüntees (assimilatsioon) Vaheühenditest eelühendite süntees Lihtsatest eelühenditest suurte biomolekulide süntees o Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon) Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks Krebsi tsükkel (tsitraaditsükkel) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). o Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm o Raja eelmise reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat o Iga astet saab reguleerida Energiavahetusprotsessid
Sapipõis - Vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku. Kõhunääre - Ülesanne on eritada seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. Kõhunääre paikneb kõhuõõnes, mao alumise osa taga. Suuõõnest algab süsivesikute lagundamine, seda teeb süljes olev ensüüm amülaas. Maos valkude lõhustumine soolhappe mõjul ja B12 vitamiini imendumine. Peensoolest kõikide makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) seedimise ühtne põhikoht on peensoole ülemine osa (sh kaksteistsõrmiksool). See tähendab, et seal muudetakse nad väikesteks lihtsateks ühenditeks (suhkrud, amino- ja rasvhapped). Kaksiksõrmesooles süsivesikute lõplik lõhustumine glükoosiks. Lisaks valkude lõplik seedimine. Algab toitainete imendumine. Jämesooles lõhustatakse tselluloosi. Naatriumi ja vee imendumine. Makrotoitained
lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja rasvade vahekorda. 1.1.Valgud Valgud on organismi ehituses ja talituses kesksel kohal. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesimisest, lõpetades laguproduktide eraldamisega. Valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Kuna rasvadest ja süsivesikutest ei ole võimalik valku n.ö üles ehitada, vajatakse toiduga saadavaid aminohappeid
3) maksast valmistatud toite ei või väikelastele anda rohkem kui kaks korda kuus; 4) piim ei tohi olla väikelapse ainus või põhitoit. 7. Valmistava toidu (roa) kohta peab olema tehnoloogiline juhend (tehnoloogiline kaart) ja skeem toiduohutuse seisukohalt oluliste, enesekontrolliplaanis kindlaks määratud parameetrite jälgimiseks. 8. Lasteasutuses pakutavate valmistoitude kohta peab olema toitumisalane teave valmistoitude energiasisalduse (edaspidi toiduenergia), makrotoitainete (süsivesikud, valgud, toidurasvad ja vesi) ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium) ning vitamiinide A ja C sisalduse kohta. 9. Käitleja peab panema päevamenüü ja järgmise päeva menüü koolieelses lasteasutuses lastevanematele nähtavasse kohta. 11 5.Maaala Lasteasutusel on oma maaala. See asub eemal teedest ja tänavatest, tööstus- ,kommunaal-
pärast treeningut juua vastavalt kuni 1liiter/h · 150 200ml iga 10 15 min tagant ja mitte oodata janutunde tekkimist · Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 % · Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 % · Sportmängud 60 : 15 : 25 % · Võitlusalad 50 : 20 : 30 % · Tavainimene 60: 15: 25 % 5. Kuidas ennetaksid ülekaalu tekkimist?
Süsivesikud Süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena (tärklis, tselluloos) 1 kcal = 4,19 kJ 1g süsivesikuid annab 4kcal 1g rasva annab 9kcal 1g valke annab 4 kcal Makrotoitainete kestev liigtarbimine on seotud organismi jaoks ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega (näiteks II tüüpi diabeet). Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis.
Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati tervislikuma variandi kasuks. i 1.2.Makrotoitained Makrotoitainete alla käivad valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi. Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub
Päevane energiavajadus eri vanusrühmadel. Kehalise aktiivsuse tase (PAL). Missugune on PAL väärtus keskmisel väheaktiivsel kontoritöötajal? Optimaalse tervise tagamiseks sobiv PAL väärtus. Kehamassiindeks ja selle mõistlikud ja ebamõistlikud vahemikud (sh ülekaalu ja rasvumise piir). Vööümbermõõt. Rasvumise ja ülekaaluga seotud riskid. Energiasisendi (toiduga saadava energia) soovituslik jaotamine toidukordade vahel. Makrotoitained. Energiasisendi soovituslik jaotus makrotoitainete vahel (vt ka tabeli 4.14 allmärkust 2 valkude ja rasvade tarbimise soovituse kohta negatiivse energiatasakaalu korral). Asendamatud ja asendatavad aminohapped. Ohud valgupuuduse korral. Toidurasvad sh kolesterool ja rasvhapped. Küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped sh nende allikad ja tarbimissoovitused. Rasvade ala- ja ületarbimise ohud. Süsivesikud (sh kiudained). Tarbimissoovitus sh lisatud suhkrute ja kiudainete kohta. Kiudainete energiasisaldus.
seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Magneesium Magneesium Milleks organism vajab magneesiumi? Närvide ja lihaste koostöö tagamiseks, Ensüümide töö tagamiseks (ca 300 ensüümi inimkehas sh. seedeensüümid vajavad Mg-i) Makrotoitainete ainevahetuse tagamiseks Lihastööks Luukoe vajaliku tiheduse tagamiseks Vere hüübimiseks Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks Närviimpulsside tekkeks ja ülekandeks Rakkude pinnalaengu kujunemiseks Biovedelike pH regulatsiooniks Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumiallikad Kui järgida põhimõtet, et 75-85% toidust moodustaks taimne toit, siis ei ole magneesiumipuudust karta, kuna taimsed toiduained on magneesiumirikkad. Magneesium
Fosfori päevane soovitus on 600700 mg, 700 mg fosforit sisaldub näiteks: * 70 g nisukliides või idudes, * 100 g päevalilleseemnetes, * 125 g hautatud maksas, * 140 g juustus või mandlites, * 300 g lõhefilees, * 400 g kanalihas või kohupiimas, * 780 g piima. 5. Magneesium Milleks organism vajab magneesiumi? Närvide ja lihaste koostöö tagamiseks, Ensüümide töö tagamiseks (ca 300 ensüümi inimkehas sh. seedeensüümid vajavad Mg-i) Makrotoitainete ainevahetuse tagamiseks Lihastööks Luukoe vajaliku tiheduse tagamiseks Vere hüübimiseks Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks Närviimpulsside tekkeks ja ülekandeks Rakkude pinnalaengu kujunemiseks Biovedelike pH regulatsiooniks Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumiallikad Kui järgida põhimõtet, et 75-85% toidust moodustaks taimne toit, siis ei ole
inimene kes moodustab 4% vastajatest, on pidanud dieeti tervislikel põhjustel. Selgus, et kõige rohkem on peetud dieeti kaalulangetamise eesmärgil. 25 Kokkuvõte Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL klassi õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teemaks oli „Toitumine noorsportlase elus“. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa käsitles makrotoitainete, ehk süsivesikute, valkude ja rasvade tähtsust organismist ja tarbimist ning mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalid. Lisaks uuriti ka toitumise põhialuseid ja vett. Praktilises osas uuriti noorsportlaste toitumisharjumisi. Praktilises osas esitati noorsportlastele internetiküsitlus, et saada tagasisidet uurimisküsimustele. Uurimistööle oli püstitatud kolm hüpoteesi. Esimene uurimisküsimus oli: kas
Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide(ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat. Anabolismi staadiumid:
Energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide (ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia, oksüd. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp- produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat; reduts. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid
Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolismi staadiumid: 1. Vaheühenditest sünteesitakse eelühendid 2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3
Metabolism organismi elu aluseks olev biokeemiliste muutuste võrgustik. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Põhifunktsiooniks: energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis; toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine; senestsentsete biomolekulide lammutamine; lõpp-produktide väljutamine; organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine. Aeroobse katabolismi staadiumid: · Makrotoitainete (SV, Valgud, Lipiidid) ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks. · Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühenditeks. Anabolismi staadiumid: · Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. · Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide (valgud, NH) süntees 28. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid.
- Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused - (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid, jne.) - Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped, jne. Katabolism: Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolismi staadiumid: 24 - Makrotoitainete (süsivesikud, valgud, lipiidid) ja vananevate biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks - Monomeeride muundamine metabolismi võtmeühenditeks, näit.: o Monooside, glütserooli ja mõnede aminohapete katabolism annab püruvaadi o Püruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetüül-koensüüm A-ks (atsetüül-CoA) o Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsükli komponentideks
Makrotoitained, mida vahel nimetatakse ka põhitoitaineteks, on meile vajalikud peamiselt järgmistel põhjustel. Esiteks, energia tootmiseks. Põhiliselt saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Teiseks, toitaineid on vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Kolmandaks, makrotoitained on meile vajalikud kui asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas. Lisagem siia, et makrotoitainete kestev liigtarbimine on samuti seotud ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega. Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitained, mida vajatakse päevas milli- või mikrogrammides ning siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on
● Seedetrakti kapillaaridest tulev venoosne veri, mis lisaks toitainetele sisaldab ka organismile tarbetuid või kahjulikke aineid, koguneb esmalt värativeeni ja liigub seejärel edasi maksa, kus seda enne alumise õõnesveeni kaudu üldvereringesse suunamist kahjulikest ainetest puhastakse. 25 Makrotoitainete seedimine ja imendumine (toitumine.ee) 1. Valkude seedimine ja imendumine Valgud on makromolekulid, mis koosnevad aminohapetest. Valkude seedimist suus ei toimu. Mao soolhape koaguleerib toiduvalgud. See tähendab, et toiduvalkude suured molekulid keeratakse lahti ning maos toodetav ensüüm pepsiinsaab alustada valkude osalist seedimist (hüdrolüüsi). Pankreasest tulevad ka valkude lõplikuks seedimiseks vajalikud ensüümid peensoole algusosasse kaksteistsõrmiksoolde
Keemilisi reaktsioone, mis kombineerivad lihtsamaid molekule ja monomeere keha komplekssete struktuuriliste ha funktsionaalsete komponentide moodustamiseks nimetatakse anaboolseteks. Anaboolsed reaktsioonid on peptiidsidemete tekkimine aminohapete vahele valgu sünteesi käigus, rasvhapetest fosfolipiidide moodustamine rakumembraani kaksikkihis ja glükoosi monomeeridest glükogeeni saamine. Anaboolsed reaktsioonid kulutavad rohkem energiat kui toodavad. Katabolismi staadiumid: 1. makrotoitainete lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. monomeeride muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lõpp-produktideks Krebsi tsükli ja hingamisahela koostööna, energia konverteerumine ATP vormi Anabolismi staadiumid: 1. lihtsatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid 2. suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees Lipiidid on baasalkoholi ja rasvhapete estrid
ja nende füsioloogiline roll. Hormoonid reguleerivad tasakaalu anablismi ja katabolismi vahel. Nad reguleerivad kiirust, millega aineid talletatakse või võetakse kasutusele, ning ka ühtede substraatide muutumist teiseks. 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Maost peensoole algusossa - duodenumisse - jõudnud tiudule lisatakse maksast sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Kõikide makrotoitainete (valgud/rasvad/süsivesikud) seedimise ühtne põhikoht on peensoole ülemine osa. Seal muudetakse nad väiksemateks ühenditeks (suhkur, amino- ja rasvhapped). Juba duodenumis algab osade toitainete imendumine. Peensooles toimub maost tuleva massi segamine sapi ja pankrease ensüümidega. Tärklise seedimine algab suus, jätkub peensooles amülaaside abil, mida toodavad pankreas ja süljenäärmed. Viiakse lõpuni tärklise lõhustumine glükoosiks.
imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Põhifunktsiooniks: energia omastamine väliskeskonnast toitainete vormis; toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine; senestsentsete biomolekulide lammutamine; lõpp-produktide väljutamine; organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine. Katabolism: Lagundav ainevahetus keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia Aeroobse katabolismi staadiumid: a) makrotoitainete (Süsiveikud, valgud, lipiidid) ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks. b) Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühendiks. Anabolism : Lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteeesitakse keerulisemaid ühendeid. Selleks kulub energiat. Anabolismi staadiumid: a)Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. b)Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide(valgud, nukleiinhapped) süntees
talletub vesi ja erinevad soolad) ja orgaaniline kasv (toiteelementide omastamisel ja kehaomaseks muutmine). Kasv rakutasandil- suurenevad rakkude mõõtmed (trenni tehes ei kasva lihasrakkude arvukus vaid mõõtmed, samuti närvirakkudega, toimub venivuskasv) ja suureneb rakkude arv- a.) jagunevad kõik rakud, b.) jaguneb vaid osa rakke. Kasvu regulatsioon- võib toimuda a.) kehasiseste tegurite toimel (geenid, kasv on polügeenne nähtus, kasvu reguleerivad ka hormoonid), b.) mikro- ja makrotoitainete piisav kogus (kui ei saa piisavalt valku siis ei realiseeru pikkuskasv), vitamiinide puhul nt vit D defitsiit (rahhiit). Teatud organite kasvu saab pidurdada (Hiinas omal ajal seoti naiste jalad kinni). Aafrikas see kaela ja kaelarõngaste trikk. Areng jaguneb: moondega areng (täismoone- ja vaegmoone) ja otsene areng. Otsene areng tähendab, et organismi noorjärk sarnaneb vanematega erinevused on vaid keha proportsioonides, mõõtmetes ja osade organsüsteemide talitluses (nt suguelundid)
annaabi.ee 
