Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%,
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8
1. Ex post analüüs kirjeldab minevikus toimunud sündmusi (raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamis
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Saadud tulemus näitab, võttes baasaastaks 2000, kus NSKP ja RSKP suhe on 100%, et ajavahemikus 2000-2003 on hindade tõusuks 11,77%. e. NSKP ja RSKP kasvumäär aastal 2003-2004: NSKP RSKP N-kasvumäär R-kasvumäär 2000 95491 95491 0 0 2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8 Saadud tulemused näitavad, et nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades tõusis antud ajavahemikus 12727,3 miljonit krooni. Reaalne ehk tegelik SKP tõusis 7317,8 miljonit krooni. Reaalne SKP näitab meile tegelikku kogutoodangu kasvu võrreldes aastaga 2000. 2)Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 1992 kuni 2006 Tarbijahinnaindeksi muutus Eestis võrreldes eelmise aastaga: Kokku 1992 1076,0
nominaalse i l SKP puhul. h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a
reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,
Kui palju on passiivseid elanikke kokku?(2 p). NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed Aktiivsed = tööealised passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat Töötud = aktiivsed tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat Tööpuuduse protsent = töötud/aktiivsed = 100/600=0,1666 ehk 16,7% Loomulikud töötud = (0,07+0,03)*600= 60 tuhat 2. Riigis on järgmine tarbimise struktuur: toidukaupadele kulus 40% sissetulekust, tööstuskaupadele 30%, eluasemekulud olid 15% ja autokütusele läks 5% ning muud kulud moodustasid 10%. Aasta jooksul toidukaubad odavnesid 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10% eluasemekulud ning muud kaubad kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? (2 p.) Ip=0,4*(-0,05)+0,25*0,02+0,15*0,04+0,05*0,1+0,15*0,04= -0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%. 3. Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*)
3. Sisemajanduse koguprodukt(SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. 4. Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu
Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud. · Investeeringud (I) kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP.
- Vale Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. - Tõene Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Vale Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõene
I MK V FINANTSTURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED SÄÄST S MÜ MO Y Joonis 13.3. Tuludekulude ringkäik III Sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmis- vahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasva- tamist ühiskonnas Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja
paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust Lõpptarbimine- need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam üheti teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine- kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Nt kui lisada SKP arvutustele ühe auto hind, peab arvestama, et see auto hind sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autoosade hinda. RKP ehk rahvamajanduse koguprodukt mõõdab kõigi antud riigi residentide (st
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturu
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötava
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
• Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega)
* Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine
c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson
c. 1000 d. 1120 11. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade b. soosida oma kapitali liikumist üle piiri c. takistada väliskapitali väljumist riigist d. tagada kapitali vaba liikumine 12. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage 1991 aasta nominaalne SKP? SKP deflaator = 30 : 20 = 1,5 Nominaalne SKP(1991) = 500*30 =15000 Reaalne SKP(1991) = 15000 : 1,5 = 10000 krooni a. 10000 b. 15000 c. 18000 d. 20000 13. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis tagavad autonoomsed sissetulekuid b. kulud, mis ei sõltu väljaminekutest c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast d. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 14. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator
SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. SKP arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod selle meetodi puhul on aluseks asjaolu kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus). · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid
(ekspordi ja impordi) vahe 15. 16. SKP kasv kui majanduse kasvu indikaator 16. , Eesti SKP , mrd. 25.0 20.0 15.0 Jooksevhindades 10.0 (mrd. 5.0 0.0 17. Nominaalne SKP, nominal GDParvutatakse jooksvates hindades 18. Reaalne SKP, real GDP arvutatakse püsivates hindades. 17. Näiteks 2010.a.hindades 19. Reaalne majanduse kasv: 18. , 2010. 19. :
Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. 8. Tasuta kaasasõitja- indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta 9. Turuhäire – reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseis tulemusi. Põhjusteks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. 10. Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina 11. Väliskulu-ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt. 12. Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa 13
üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes teiste riikidega ja võttes arvesse hinnaerinevusi; tööjõu tootlikkus, mis on riigi jõukuse kasvu üks peamisi eeldusi; majapidamiste lõpptarbimiskulutuste hinnatase (majapidamiste lõpptarbimiskulutused näitavad, kui palju kulub majapidamistel eluks vajalikule kaubad, teenused, eluase, kommunaalteenused). Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest nähtub, et Eesti pigem kaugenes 2015. aastal nende kolme näitaja alusel Euroopa Liidu keskmisest. Tööjõu tootlikkus, mis 2014. aastal oli kasvanud 72,9%ni ELi 28 liikmesriigi keskmisest, kahanes nüüd 69,7%ni. See on madalam tase, kui oli aastal 2011 (vt joonis 1). Ka Eesti majapidamiste ostujõu näitaja, mis aastal 2014 oli suurenenud 76%ni ELi keskmisest, vähenes 2012. aasta tasemele ehk 74%ni
Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine Tarbija individuaalse maitse muutumine Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine Tarbijate tulevikuootuste muutumine Tarbijate arvu muutumine Teiste kaupade hindade muutumine asenduskaupade puhul Normaalkaubad nõudlus kasvab, kui tarbijasissetulek kasvab Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad sissetuleku kasvades nõudlus väheneb Asenduskaubad kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle kogusevahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa . Pakkumisseaduse kohaselt kehtib seos, mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on
sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang kõrge hinnaga müüki Moe muutus on see,mis mõjutab TRT toodangu ostmist ja tootmist Suurimad tekstiilitoodete eksportijad:Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, USA Suurim hõive rõivatöös
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja
2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan
a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. * tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. * võrdeliselt d. * pöördvõrdeliselt 48. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. * intressi määr + amortisatsioon d. intressimäär + fondimahukus 49. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a. ettevõtte kaubavarude vähenemine b. * kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste kahanemine c. tööpuuduse vähenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 50. Kas Phillipsi kõver iseloomustab: a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest b
Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
