2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon Konnal on holoblastiline radiaalne lõigustumine. Muna sisaldab keskmisel hulgal rebu ja vegetatiivse pooluse lõigustumine jääb maha animaalse pooluse lõigustumisest. Vegetatiivse pooluse rakud on seega suuremad, neid kutsutakse makromeerideks ja animaalse pooluse rakud, mis on väiksemad, on mikromeerid. 16-64 rakust koosnevat embrüot nimetatakse moorulaks ehk kobarlooteks. 128-raku staadiumit nimetatakse blastulaks, sest siis on blastotsööl hästi ilmne. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise/alumise rakukihi kokkupuudet. Kortikaalsel rotatsioonil (kortikaalne tsütoplasma roteerub sisemise
Meroblastiline munarakk - lõigustub osaliselt mõtle mida tähendavad: lõigustumistasapinnad ekvatoriaalne meridionaalne horisontaalne vertikaalne mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel; Paljudel loomadel on totaalsel lõigustumisel blastomeerid märgata- valt erineva suurusega (totaal-inekvaalne lõigustumine). Sellisel juhul nimetatakse muna animaalse poole rakke mikromeerideks ja vegeta- tiivse poole rakke makromeerideks. Totaal-inekvaalselt lõigustuvad kammloomade, mõne rõngussi, enamiku limuste, vaap- ja kopskalade, enamiku kahepaiksete munarakud. ja mida tähendab animaalne vs vegetatiivne poolus Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. TÄIELIKUD LÕIGUSTUMISED:
annaabi.ee 
