................. ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. 4. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning ..................... . 5. Evolutsiooni võib jaotada mikroevolutsiooniks, mis haarab populatsiooni- ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgemate taksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning .................................. . 6. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja ............................. pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. 7. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud ............................... . 8
juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. Mikroevolutsioon Populatsiooni geneetilise struktuuri pusiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Peamised protsessid ,mis pohjustavad populatsioonide geneetilist muutlikust on KOMBINATIIVNE MUUTLIKKUS,MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS,GEENIVOOL(geenisiire),GENEETILINE TRIIV
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane)
Kehtestas 5 kategooriat, millele hiljem on lisatud 2, tänepäeval: LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS KLASS HÕIMKOND RIIK. Tänapäeval: Vajadusel vahekategooriad (alamselts, ülemsugukond jne). Sellisel juhul kasutatakse trinaarset ehk kolmesõnalist nomenklatuuri. Nt: Motacilla flava flava (lambahänilane) ja Motacilla flava thunbergi (põhjahänilane) Liigist kõrgemate taksonite teket nimetatakse makroevolutsiooniks (mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine) · Linné süsteem lähtus liikide muutumatuse printsiibist, seega ei peegelda loomade evolutsioonilist sugulust. · Binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis. Esimene sõna (ALATI SUURE TÄHEGA) perekond, teine liigiepiteet. Nt: Motacilla alba (linavästrik) ja Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus
Liigi tekke etapid/järjestus* 1. Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon. 2. Isolaadi kujunemine ja säilitamine. 3. Lähteliigist erinevad keskkonnatingimused – erinev loodusliku valiku suund. 4. Muutused isolaadi geneetilises struktuuris (geenitriiv, mutantsioonid) 5. Tekivad uued kohastumused vastavalt keskkonnale ja looduslikule valikule. 6. Kujuneb ristumisbarjäär lähteliigiga. Evolutsioon Makroevolutsioon* Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. On kaks suunda: 1. Evolutsiooniline progress 2. Evolutsiooniline „regress“ ehk tagasiminek Evolutsiooniline progress* On areng täiuslikuma organismi tüübi tekkele. Suudab paremini kasutada keskkonda, kus ta elab. Suudab asustada uusi elupaiku. Sõltub vähem keskkonnast. Toob kaasa: Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi.
osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus on üsna sage nähtus, mille korral viljastumine küll toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt. hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID makroevolutsiooniks nim. Liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond) tekkimist ja arengut 3 tüüpi protsessid: 1. mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. 2. evolutsiooniline täiustumine. 3. väljasuremine tänapäeval surevad liigid põhiliselt inimtegevuse tagajärjel
valik.stabiliseeriv (säilitav)valik seisneb keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi nim mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut makroevolutsiooniks. Kohastumine: liigi isendite ellujäämist ja paljunemisst soodustavaid omadusi nim kohastumusteks. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju. Hoiatusvärvus annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahndist, nt mürgist. Sarnasus teise liigiga- mimikiri. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nim kohastumiseks
3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4. Evolutsioon toimib populatsiooni-siseselt, kus geeni voolul ja geeni triivil võib olla muid effekte lisaks looduslikule valikule(Need on ka evolutsiooni protsessis tähtsad omadused). 5. Fosiilide uuringud klapivad elavates liikides nähtud ja uuritud muutustega. Populatsiooni sisest evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks ja fosiilidelt leitut nimetatakse makroevolutsiooniks, ehk liigitekkeks. 1977. Aastal avaldas Harvardi paleontoloog Stephen J. Gould raamatu Ontogenees ja Fülogenees, kus juhtis ta esimesena tähelepanu uuesti embrüole kui evolutsioonilisele aja kapslile. Gould
3. Looduslik valik on domineeriv evolutsiooni jõud, mis funktsioneerib indiviidi suhtes varieeruvalt. 4. Evolutsioon toimib populatsiooni-siseselt, kus geeni voolul ja geeni triivil võib olla muid effekte lisaks looduslikule valikule(Need on ka evolutsiooni protsessis tähtsad omadused). 5. Fosiilide uuringud klapivad elavates liikides nähtud ja uuritud muutustega. Populatsiooni sisest evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks ja fosiilidelt leitut nimetatakse makroevolutsiooniks, ehk liigitekkeks. 1977. Aastal avaldas Harvardi paleontoloog Stephen J. Gould raamatu Ontogenees ja Fülogenees, kus juhtis ta esimesena tähelepanu uuesti embrüole kui evolutsioonilisele aja kapslile. Gould
Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik, Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Isolaad- eraldatud populatsioon, mis on jäänud püsima väljaspool levila piire Uue liigi kujunemiseks olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. 6.makroevolutsiooniks e. Suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Kõige suuremad evolutsioonilised muutused leidsid aset umbes 3-2.5 miljardit aastat tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1) organismide mitmekesistumine- makroevolutsiooni peamine protsess. Selle aluseks on kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega
arvukust ja oma levilat. Uus liik peab leidma oma nisi. Liigi teke kõikidel organismidel ühesugusel viisil. Ristumisbarjääri väljakujunemine ei eelda alati ruumilist eraldatust lähteliigist. Uus liik võib tekkida kromosoomimuutuste tagajärjel. Kaks viimast lauset puudutavad ainult taimi. Mikro ja makroevolutsioon Liigisisesed muutuseid nimetatakse mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismide teket ja muutusi nimetatakse makroevolutsiooniks. Seda iseloomustab kolme tüüpi muutused: organismide täiustumine, mitmekesistumine, väljasuremine. Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute keerukamate organismitüüpide teket. Divergents mitmekesistumine. Uute organismitüüpide teke erinevate elupaikade olemasolu tõttu. Kovergents erinevat päritolu organismide sarnastumine elupaiga ja tingimuste tõttu. Maad asustanud liikidest on üle 90% välja surnud. Väljasuremine nagu ka uute liikide teke
õitsemine juunis ja augustis Rasside erinevused tulevad keskkonna erinevustest, rass on suurem populatsioon · Evolutsioonilise muutuste tõendid meie eluajal o Bakterite resistentsus antibiootikumide suhtes o Tööstuspiirkondade putukate tiibade värvus (tööstuslik melanism) 7. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon jaguneb mikroevolutsiooniks ja makroevolutsiooniks o Mikroevolutsioon on liigialane - kohastumine ja uue liigi teke, liigist madalam, o Makroevolutsioon on liigiülene - progress(vertikaalne evolutsioon), divergents(horisontaalne evolutsioon), konvergents(spetsialiseerumine), füleetiline surm(liigi väljasuremine) 7.1 Mikroevolutsiooni osad 7.1.1 Kohastumine · Toimub populatsioonides, väikseim evolutsiooniline muutus · Kohastumise tulemuseks on kohastumus · Indiviid kohaneb, grupp kohastub
liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. 32.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru – bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond – sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond – õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises
Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu- ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. 3-2.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad).
• Geograafiline isolatsioon on ruumiline eraldatus, kus erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu IV. Teada, et liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. V. Mis tagab uue liigi püsimajäämise? • Arvukuse tõus ja levila laienemine, uutele tingimustele vastavad kohastumused, ristumisbarjääri teke (tagab geenifondi püsimise) e) Makroevolutsioon • Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut I. Divergents ja konvergents • Divergentsiks ehk evolutsiooniliseks mitmekesistumiseks nimetatakse erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemist uuteks liikideks • Konvergentsiks nimetatakse erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes. 30. Osata panna õigesse järjekorda: australopiteek, osav inimene e. Homo habilis , püstine inimene e. Homo erectus ja
Rühmas toimub ka looduslik valik, mis on evolutsiooni peamine juhtiv jõud. Isendid, kes erinevad mõne soodsa tunnuse poolest jäävad ellu ja annavad järglasi. 2.Ülesanne. Pruunijuukselistel vanematel on punapäine poeg. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena pruunide juustega tütar? Pilet 20 1.Mikro- ja makroevolutsioonilised progressid. Progress. Divergents. Konvergents. Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismtüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni käigus toimuvad muutused liigi sees. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi progresse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. *Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess.
Evolutsiooni aluseks on:mutatsioonid,looduslik valik,geneetiline triiv,geenivool ja päriliku materjali rekombineerumine.Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Evolutsiooni aluseks olevad mehhanismid on mutatsioonid, looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool ja päriliku materjali rekombineerumine.Evolutsiooni võib jaotada mikroevolutsiooniks, mis haarab populatsiooni- ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgemate taksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning väljasuremist. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristata siledapinnalise rohelise kaunaga herneid krobedapinnaliste kollaste kaunadega hernestega,siis I põlvkonnas saame ainult roheliste siledapinnaliste kaunadega herneid.milline on tulemus kui ristata I põlvkonna hübriide?-II põlvkonna herned on suhtes 3:1
Esmalt peavad uutesse tingimustesse sattunud isendid kohanema nendega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Ajapikku eristuvad selle liigi tunnused lähteliigi omast. Tavaliselt jääb siiski eristumine alamliigi tasemele. Uue liigi püsima jäämise eeldusteks on: arvukuse tõus; leviala laienemine; ristumisbarjääri püsimine; geograafiline eraldatus lähteliigist. Makroevolutsioon. Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Arvatakse, et tänapäeva liigid on alguse saanud üksikutest liikidest. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. Mitmekesistumine. Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess.
annaabi.ee 
