15. Milliselt geeniosalt algab transkriptsioon? promootor 16. Millisel geeniosal lõpeb transkriptsioon? terminaator 17. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? lugemisraamiga 18. Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? komplementaarsus põhimõte 19. Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi. 20. Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest. 21. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon. 22. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd 23. Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur 24. Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus b) kromosoomide arvu häirete kohta: DOWNI sündroom
süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3.Milleks on vaja makroergilisi aineid? Osalevad keemiliste energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. 4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus. ATP, ADP ja AMP seos – milliste reaktsioonidega energia vabaneb, millistega see salvestatakse? Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrujäägist riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Lisaks ATP-le kasutatakse makroergilistest ühendidest veel GTP, CTP, UTP ja TTP energiat. Nende nimetus tuleneb vastavast lämmastikalusest, näiteks GTP on guanosiintrifosfaat. Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb energia ning ATP-st adenosiindifosfaat ehk ADP. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks ehk adenosiinmonofosfaadiks. ATP lagunemine toimub ensüümide abil, mis kindlustab ATP
Hobune + eesel = steriilne muul) Vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Seda kasutatakse palju kultuurtaimede paljundamisel (nt. Kartulite paljundamine mugulate abil) Organismi varustamine energiaga? Vahetult kasutatav energia saadakse makroergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsiooniga. Energia vabaneb sahhariidide, lipiidide, valkude ja teiste orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Erinevate orgaaniliste ainete dissimilatsioonil saadakse erinev energiahulk. Nälgimise korral kasutab organism kõigepealt sahhariidide varusid, siis lagundab lipiide ning alles siis lõhustab valke. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks.
oranismile vajalikke ühendeid: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ning lähteaineid. Täiendavat energiat vajatakse üldjuhul organismisisestelt keemilise energia varudelt, mis enamasti saadakse ATP molekulidelt. 2. Organismi varustamine energiaga Energiat kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Lipiidid on kõige rohkem energiat andvad ühendid, mis annavad umbes kaks korda rohkem energiat kui sahhariid või valk (:17,6kJ). Katsed loomadega näitavad, et organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid ning siis algab lipiidide lagundamine ja viimasena võetakse kasutusele valgud. Dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat salvestatakse enamasti ATP molekulidesse, et seda hiljem kasutada
Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub mitmesuguste ainete liikumine rakku ja sealt välja. See on ka passiivse transpordi üks vormidest. Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat. Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks. Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest. Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE.
· Passiivne transport toimud osmoosi, difusiooni või valkude abil. Osmoosi abil liiguvad vedelad ained. Nt vesi koos mineraalainetega taime juurtesse. Difusiooni abil liiguvad gaasid. Nt O2 ja CO2 difundeeruvad läbi õhulõhede. Valkude kanalite kaudu liiguvad muud väiksemad molekulid. Nt aminohapped. Joonis 3.20 lk57 · Aktiivne transport toimub transport valkude abil, energiat saadakse makroergilistest ühenditest. (Joonis 3.20 lk 57). Peale selle on membraani ehituses retseptorvalgud, mis seovad raku väliskeskkonna molekulid ja selle tagajärjel toimub raku see keemiline reaktsioon. Nende valkude abil muutub raku talitus vastavalt välismõjutustele. Rakuorganellid Lisaks transpordile on raku tsütoplasmavõrgustik seotud mitmete ainevahtusprotsessidega. Missuguste omadustega on tsütoplasmavõrgustik?
mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kuluta rakk energiat, siis on see passiivne transport. · Passiivse transpordiga pääsevad rakku nt vee molekulid. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis, juhtides läbi ainult kindlad ained. · Aktiivseks transpordiks vajavat energiat saadakse energiarikastest e makroergilistest ühenditest, nt ATP molekulidest (fosfaatrühm). · Fagotsütoos rakk läheb suure molekuli ümber ja imeb endasse (liiga suur, et lasta niisama läbi rakumembraani). Niimoodi toitub nt amööb. · Inimese veres esinevad õgirakud e makrofaagid muudavad fagotsütoosi teel kahjutuks bakterid ja viirused kaitsefunktsioon. · Fagotsütoosile sarnane on pinotsütoos, mille käigus omastab rakk vedelikes lahustunud aineid.
välja ilma lisaks kuluva energiata) o Osmoos- lahusti molekulid liiguvad madalamalt kontsentratsioonilt kõrgema kontsentratsiooni suunas.(väiksed molekulid) o Difusioon- kõrgemalt madalama suunas (vesi ja gaas) läbi valguliste kanalite kas kandjaga või ilma o Läbi valguliste kanalite kas kandjatega või ilma · Aktiivne (toimub läbi valguliste kanalite ja vajab selleks lisaenergiat mille võtab makroergilistest ühenditest e. ATP-(adenosiinfosfaat ühenditest)) o Transportvalgud juhivad läbi membraani( vaid üksnes kindlaid) aineid. Toimub valgukanali konfiguratsiooni muutus spetsiifilisemate suurte molekulide rakku juhtimiseks, mis aga nõuab ATP energiat, et avada kanaleid. o Fagotsütoos-omane osadele loomsetele rakkudele ja toimub tahkete ainete transport rakku. (amööb ja teatud valged verelbled-õgirakud) - Esimene osa endotsünoos e
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (lisa), passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel- vesi, gaasid (O2, CO2), etanool, teised väiksed molekulid. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest (makroergilistest) ühenditest. Rakuorganellid. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Võrgustik on seotud ka ainevahetuslike protsessidega. OMADUSED: sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid- näib karedana
organismi entroopia ja Gibbsi vabaenergia praktiliselt Kreatiinfosfaat (creatine phosphate) ehk Pcr. konstantsed; seda olekut nimetatakse statsionaarseks Fosfoenoolpüroviinamarihape (phosphoenolpyruvic olekuks. acid) ehk PEP. Olulisim makroergilistest ühenditest on ATP, mis toimub Organismis toimub palju protsesse, mille G>0 , rakus asetseva energiaakumulaatorina. -¿ kuid ainult tänu asjaolule, et nad on seostatud mingi teise O3 G<0 +¿O 2 ¿
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (lisa), passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel- vesi, gaasid (O2, CO2), etanool, teised väiksed molekulid. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat, mida saadakse energiarikastest (makroergilistest) ühenditest. 16 Rakuorganellid. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Võrgustik on seotud ka ainevahetuslike protsessidega. OMADUSED: sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad
annaabi.ee 
