ulatuslikku toimet. Ta mõjub pärssivalt närvirakkudele, eriti tema jätkete membraani väga olulisele süsteemile, nn. Naatriumpumbale, mille ülesandeks on elektrilise erutusimpulsi liikumise tagamine närvirakus. Järelikult nõrgendab alkohol närviimplusi kulgemist närvirakkudes. Alkohol pärisib ka närvirakkude energeetilist ainevahetust, langetades vastavate fermentide aktiivsust ning põhjustades energia vabastamise langust makroergilistes fosforühendites (ATPst). Alaneb ka glükoosi oksüdeerimis võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja nägemiskühmualuses struktuuris. Kõige aktiivsemalt toimib alkohol närvirakkude sünapsite tegevusse. Alkohol pärisb kõiki põhilisi mediatoorseid (rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini,
produkt. Vesinik Kuulub kõigi biomolekulide koostisesse. Osaleb vesinik sidemete moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energia rikkam see on. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s ja nukleiinhapetes, vitamiinides ja alkaloidid. Hapnik Kuulub biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeerija. Osaleb hingamises. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises, makroergilistes ühendites. ( ATP,GTP,CTP,UTP) Väävel Esineb aminohapetes ja vitamiinides. Naatrium, Ioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi kaalium rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, kaalium on rakusisene element. Magneesium Kuulub luude koostisesse.(fosfaadina) klorofüllid keskne element Kaltsium Soolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomid eriti rohkesti
Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse energiast-kasutegur väga suur pole), soojusenergia 70%, elektrienergija--need on loomorganismis. Energia ei ole katsutav, see on tuntav, seda juurde ei teki, vaid muundub ühest olekust teise. loomarasv 39,7kJ/g Seemnete rasv 39,0 piimarasv 38,5 nisuteraliim 25,1 kaseiin 24,5 munavalk 23,9 tärklis 17,5 Süsivesikud 16 valgud rasvad Suur osa põlemise käigus vabanenud energiast salvestatakse makroergilistes ( suure energiasisaldusega ühend) ühendites, millede tähtsaim esindaja organismis on adenosiintrifosfaat(ATP). ATP moodustub adenosiindifosfaadi(ADP) ja fosforüülgrupi liitumisel(ADP+P1=ATP) Toit +O2+ADP+P =>CO2+H2O+ATP Glükoosi puhul oleks reaktsioon järgmine C6H12O6 + 6O2 + 38ADP + 38P =>6CO2 + 6H2O + 38ATP Ühe molekuli glükoosi täielikul hüdrolüüsil tekib 38 ATP molekuli ATP lammutamisel ADP-ks ja fosforüülgrupiks vabaneb energia, mida organism saab
2) Nende baasil saab moodustada lihtsaid orgaanilisi ühendeid. Mis on ühelt poolt aine lõhustumis lõppproduktiks ja samas fotosünteesis lähteproduktiks. N/P/S elemendid · Mitmekesistavad mitmeid biomolekule. · Kõik nad annavad biomolekulis erinevaid sidemeid 1) N peptiidsidemed(valgus) 2) S S-S tüüpi sidemed(valgus) 3) P estertüüpi sidemed(nukliinhapetes), osaleb ka makroergilistes sidemetes- sidemed, mis talletavad palju energiat ATP · Kui nad esinevad funktsinaalse rühmana, tõstavad ühendi reaktsiooni võimet. 2. Mesoelemendid: 0,_% · Na/K/Ca/Mg/Cl esinevad ja täidavad oma ülesandeid ioonidena Naartium(Na) · Tüüpiline rakuväline element 8- 20 korda on rohkem (veri) Kaalium(K) · Tüüpiline rakusisene element 15- 45 korda rohkem Na ja K biofunktsioonid: · Veereeziimi reguleerimine(Na sõilitab vett ja K viib vett kehast välja)