Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul Hellenismiajastu kestis 4-1 saj eKr. See periood algas Kreekas Aleksander Suure vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid
aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2
· Suurmaaomanike ja talupoegade põllutööd · Teenia, käsitööliste ja jõukamate inimeste majapidamistes. · Kaevandused · Ehituste ehitamine · Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav, nad olid omaenda vara. · Kreekas olid orjad just kui ühiskonna välised aga orjatöö ja kodanikuvabadus oli tihedalt seotud Makedoonlased kreekas+Philippos II · Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas · Philippos II valitsusajal sai aga makedoonia kreeka ohtlikuks konkurendiks. · Makedoonia ümberkorraldused sõjaväes tegi ta võimsaimaks kogu balkanil · Philippos II üritas aga vältida otsest konflikti kreeklastega · Kuulutas end Hellenite juhiks
a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja
eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse - Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. - USAl oli võike maavägi kuid tugev laevastik. - Tähtsaim partner USAl Euroopas oli Inglismaa. Rahvusvahelised kriisid 20 saj algul - Balkani poolsaar oli ohtlik piirkond - Brugaallased, Makedoonlased, Serblased korraldasid Türgi vastu sõja. Tulemused: Türgi kaotas valdused Euroopas kuid säilitas Konstantinoopoli.
ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-
Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4.
rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik.
Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis Sparta ülemvõim 404-371: Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta. Makedoonia tõus 359-338: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas. Kuningas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed, see hakkas sekkuma Kreeka suhetesse. Philippos näitas end sõbrana ning osa kreeklasi hakkas teda pooldama. Makedoonia vastu seisis Ateena, kuid mis sai Makedoonialt lüüa ja Makedoonia sai võimu üle Kreeka. /// Hellenismiperiood 338-30a eKr Aastatel 334-326 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste
Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4
681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri.
ajal : Egiptus kus oli valitsejaks järgemööda valitsejateks Ptolemaiose nimelised isikud, Seleukiitide riiks kus valitsejaks oli türann ehk isehakanud valitseja ja kolmandaks makedoonia. Kui hakata mõtlema sellele et miks just nendest kohtadest tulid suurriigid siis tuleb mõelda sellele et mis nendel aladel ennem asus. Need alad olid idealsed uute linnade tegemiseks kuna seal oli olnud eraldiseisev linn varem. Hellenistlekke suurriike valitsesid kas kreeklased või makedoonlased kuna need 2 riiki panid jõud kokku ja hakkasid vallutama. Kreeka linnriigid olid alles aga nad polnud nii sõltumatud kui ennem kuna Aleksandri impeerium ühendas nad ühtseks. Mina isiklikult arvan et hellenismiajastu tegi Kreeka arengule palju head. Kuna minu arust poleks kreeka kultuur nii tuntud kultuur. Loo keskkool Karl Sepp 10.kl
• Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu
ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi. 3.saja e.m.a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse ja poliitika kriis lõppes idavahemeremaade langemisega rooma võimu alla (viimasena egiptus 30.e.m.a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul
gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu
haridusolud § 15 aastased ja vanemad, kes oskavad kirjutada ja lugeda 97.3% kogu populatsioonist § koolis käiakse 13 aastat Linnastumine ja linnad Makedoonia suurimad linnad(2002) § 1. Skopje 506 926 inimest § 2. Kumanovo 105 484 inimest § 3. Bitola 95 385 inimest § linnastumise tase: 59% (2010) ETNILISED GRUPID § Suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased 64,2% albaanlased 25,2% türklased 3,9% mustlased 2,7% ja serblased 1,8% teisi rahvusi oli 2,2% KÕNELDAV KEEL § Bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel § eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast § kõneldatakse Makedoonias, Albaania ja Kreeka Makedooniaga piirnevates piirkondades ning Bulgaaria edelaosas § kirjakeel põhineb keskmurdel, Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas §
alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet
alastioleku koht). Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (ühtlasi kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet
See teema käsitleb hellenistliku ajajärgu kunstiliike ning tutvustab erinevaid ehitisi, millel on tunda ja näha hellenismi mõjutused. Eesmärk on rohkem teada saada vastava perioodi kunstilist poolt, mis tundub väga huvitav ja kaasahaarav. 3 1. HELLENISTLIK KUNST IV sajandi II poolel e.m.a. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulusrahvas, kuid madalamal arengutasemel ja kreeklased pidasid neid barbariteks. V sajandi jooksul e.m.a. võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi, kuid erinevalt nendest suutsid luua ühtse ja sõjaliselt tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi
sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia -
Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. KLASSIKALINE ARHAILINE Hellenistlik kunst Vana-Kreeka kunsti perioodidest viimane- on väga mitmekesine. Seda sel põhjusel, et kui Makedoonia 4. Sajandi II poolel e.Kr. Kreeka linnriigid alistas, võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi ning Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar.
võimsamate riikide hulka. Liidrikohale tõusis aga Teeba riik. Võitnud Spartalasi 371 a eKr toimunud otsustavas lahingus tegid nad sellele ülemvõimule lõpu. Makedooni tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka linnriikidest kindlat ja püsivat ülekaalu. Mõisteti küll ühtsuse tähtsust, kuid ei suudetud seda saavutada. Nii avanes soodne võimalus Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas. Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite
· 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy) · Guillaume kuulutati inglise kuningaks William I (vallutaja) nime all. · Bayeux´i vaip 3.Slaavlased ja Vana-Vene riik 1)Päritolu: ida-euroopas elavad veneedid- neist kujunesid lääne-slaavlased(poolakad, tsehhid, slovakid) Sklaviinid- lõuna-slaavi rahvad(bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased) Andid- idaslaavlased(ukraina, valgevene, venemaa) 2)Idaslaavlased: · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse kujunesid käsitööliste asulad( Vana- Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt)
e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike- Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste kuningaks. Polis Polis Linnriik, mis koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Polise sõjaväe moodustasid ja riiki juhtisid kodanikud. Kodanikud kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed.
Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus. KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased (Vatikan), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja
Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna
demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti surma. Platon-Sokratese kuulsaim õpilane; Lahkub pärast Sokratese surma Atenast; hiljem tuli tagasi ja asutas oma kooli-Akadeemia; ta sõnastas om vaated dialoogides; ideede õpetus; vorm ; tema jaoks oli ideaalne riigikord Spartas; Aristoteles 8.Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed Sõjaretke käigus vallutais makedoonlased ja kreeklased pärsia impeeriumi ning seega kõik maad egiptusest iraanini ja kesk-aasiani. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-ida maadesse.Ajavahemiku Alekander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nim hellenismiperioodiks Hellenistlikud suurriigid Aleksandri suramle järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm hellenistliku riiki: 1
filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat
Rajas ideeõpetuse, mis tähendas, et kõikidel asjadel maailmas on oma algpõhjus ehk idee. Platoni ideaalse riigi ettekujutus. Riigi ametnikud pidid olema vooruslikud ja filosoofid. Aristoteles Platoni õpilane, rajas Lykeioni gümnaasium. Sellest on tulnud sõna lütseum. Koostas õige mõtlemise, ehk loogika reeglid. Püüdis eeldustest korrektselt jõuda järeldusteni. Oli esimene kes leidis, et Maa on kerakujuline ja tiirleb ümber päikese. 11. Hellenism 338. a e.m.a alistasid makedoonlased kreeklased. Aleksander Suur alustas laiaulatuslike vallutusi. A. Suur vallutas lisaks Väike-Aasia poolsaare, seejärel Süüria ja Palestiina ning siis jõuti Egiptusesse. Pärast seda suunduti tagasi põhjapoole ja vallutati Mesopotaamia. Iraan, jõuti välja Indiasse. India vallutusi ei suudetud säilitada. Vallutused toimusid seitsme aasta jooksul(333-327). Soovis, et kõikidel aladel valitseks ühtne keel ja kultuur. Vallutustega kaasnes
Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Migarrimao, kuid madu tapab ka tema. 4. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest (Pannoonia, Karantaania). Ajapikku asusid mõned ida-slaavlased ka Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keelkonda kuluvaid keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi keelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350
asjadel maailmas on algpõhjus ehk idee; Platoni ettekujutus ideaalsest riigist, vooruslikud riigiametnikud. · Aristoteles Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga
kujunes demokraatlik riigikord, eesotsas seisis poliitik Perikles, Ateena oli t�htsaim majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga Sparta �lemv�im - Sparta s�lmis liidu P�rsiaga ja domineeris kogu Kreekas; teistes linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba linnriigi v�ed purustasid Sparta armee Makedoonia t�us - makedoonlased v�tsid j�rk-j�rgult omaks kreeka keele ja kombed; kuningas Philippos II hakkas sekkuma Kreeka riikides omavahelistesse suhetesse; Ateena oli k�ige rohkem sellele vastu ja moodustati Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu; Kreeka sai l��a ja langes Makedoonia v�imu alla ********************************************************************************** HELLENISMIPERIOOD 338-30 a. eKr Aleksander Suur vallutas makedoonlaste ja kreeklaste juhina P�rsia ja j�udis Indiani
Pärsia sekkus poliste omavahelistesse tülidesse ja alistad taas Väike-Aasia Kreeka linnad. Pidevate sõdade tõttu: tekkis majanduslik kaos ( rüüstamised ) võõrdusid kodanikud tootvast tööst ( ei suutnud võistelda orjade odava tööjõuga ) kadus kodanike kollektiivne kaitse ( vaesunud kodanikud hakkasid palgasõduriteks ) Makedoonia ülemvõimu kehtestamine: 4.saj. eKr. Tugevnes Kreekast põhjas asuv Makedoonia: makedoonlased kreeklaste sugulusrahvas, kes oli omaks võtnud kreeka keele ja kultuuri sõjalise edu aluseks makedoonia faalanks 338. eKr. Chaironeia lahing: Philippos II võitis Kreeka poliste ühisarmeed langes Ateena kõnemees Demosthereus ( filipikate autor ) kehtestati Makedoonia ülemvõim Kreekas SPARTA POLIS Sparta ühiskonnakihid: NIMETUS ISELOOMULIKUD TUNNUSED
· 1600 1789 ehk vana korra aeg - Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 1815 Napoleoni sõjad · 1815 1900 ehk nn 19. saj - Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism; 6) Venemaa Suur rahvasteränne ja slaavlased: · lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid · lõunaslaavlased (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid) · idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks) Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole. 882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi. Usk: Vladimir tutvus kõikide usunditega, valis bütsantsi õigeusu. NB! 988 algas ristimine. 1237. a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid.
suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele o Sparta ülemvõim 404-371 eKr : Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnades tekitas see vastuseisu, mis võimaldas Ateenal oma jõu taastada. 371 eKr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. Sparta ülemvõim lopes o Makedoonia tõus 359-338 eKr: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes elas tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuningas Philippos II tugevdas Makedoonia riiki ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ateena seisis kõige tugevamalt Philippose vastu. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chairneia lahingus lüüa- Kreeka Makedoonia võimu alla.
sapi tasakaalust. See õpetus domineeris kogu vana- ja keskaja. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjutuse algus Aja jooksul hakati kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos -5. saj eKr. Ajaloolane. Raamat Kreeka-Pärsia sõdadest- ,,Historia". Nimetatakse ajaloo isaks. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid. Hellenismiperiood: Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: 1. Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi, kõik maad Egiptusest Kesk-Aasiani. 2. AS-e maailmariigi lagunedes võimutsesid kreeklased ja makedoonlased Idamaades edasi. 3. AS-e vallutusretkedega kaasnes kreeklaste ja makelaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. 4. Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast. 5. Kreeklased ja makelased sulasid varsti ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks.
kuninga Dareios III üle. Eesmärk vallutada kogu Vahemere idarannik. Raske lahing Tuurose all. Gaza linna vallutamine Aleksander liikus Foiniikiasse eesmärgiga vallutada kogu Vahemere idarannik. Antiikaja suur väejuht unistas üksnes vägeva Pärsia ainuvalitseja alistamisest. Mingit muud eesmärki ta oma itta suunatud sõjaretkele ei seadnud. Kõik Pärsia kuninga rahuettepanekud lükkas Aleksander tagasi. Palestiinas kohtasid makedoonlased rannalähedasel kaljusaarel paikneva Foiniikia kindluslinna Tüürose (nüüd Sur) ootamatut vastupanu. Kuivast maast eraldas Tüürost 900 meetri laiune veeriba. Linn oli ümbritsetud kõrge ja tugeva kindlusmüüriga, siin oli tugev garnison ja laevastik, suured vee- ja toidutagavarad ning linnaelanikud täis otsustavust oma kallist Tüürost võõrvägede eest relvadega kaitsta. Algas seitse kuud kestev ebaharilikult raske linnapiiramine, milles osales Makedoonia sõjalaevastik
(15,17) Referaat sai valmis ja ma avastasin väga palju uut ja huvitavat Makedoonia kohta. Sain teada, milline on siis kliima Makedoonias, võin öelda, et mõnevõrra võib Makedoonia kliimat võrrelda Eesti omaga. Seda sellepärast, et suvel on enam- vähem ühepalju sooja nii 23-25°C, kuid talvel kui Makedoonias oli keskmine 0,4°C siis Eestis jääb see kraadidesse. Rahvastiku kohta sain samuti kõik teada, mida tahtsin, et seal elavad makedoonlased, albaanlased, serblased,tükike türklasi ja ka muu maa rahvast. Sain ka teada, millega nad seal tegelevad. Teada sain, et selle riigi suurimaks vaatamisväärtuseks on ara mägede järveäärsed puhkekohad ja samuti suusakeskused. Nagu ma enne referaadi tegemist aimasin, et huvitav on maavärinaid uurida ja selle kohta infot otsida, siis võin nüüd kindlalt öelda, et see oli tõesti üks põnevamaid teemasid, mis siis, et sellekohta vägapalju infot polnud.
-ta ootas et teda jumaldataks -see tekitas vastuolusid -peale tema surma tekkisid vastuolud ja kodusõjad Perioodi, kus kreeklased valitsesid Idamaade üle nim. hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid: -sõdade tulemusena tekkis 3 hel. suurriiki: *Egiptus *Seleukiidide riik *Makedoonia -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased) -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides:
liivapaberi, luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks riigis on üle 300 päikeseelektrijaama. 5 3. Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased, türklased ja albaanlased . Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Oodatav eluiga on 79,52 aastat, naistel 82,21 ja meestel 76,98. Ühe naise kohta sünnib keskmiselt 1,36 last. Sündimus on 9,54 sündi 1000 elaniku kohta ja surevus 10,42 surma 1000 elaniku kohta. Seega ületab surevus pisut sündimust Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki (1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio
pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA
Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka Vabariigi põhirahvastiku moodustavad kreeklased (95,5 %). Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). Kreekas elab palju muidki rahvusi, neid on kokku 1,5 % rahvastikust. Lõviosa kreeklasi on kristlased (98,1 %) ja kuuluvad peamiselt kreeka-katoliku ehk õigeusu kiriku alla; õigeusk on Kreekas riigiusund. Katoliiklasi ja protestante on vähesel arvul, muhameedlasi on umbes 1,5 %. Sündimus on Kreekas viimasel ajal langenud. Praegu ületab see suremuse vaid 0,4 võrra tuhande elaniku kohta.
· Arhailine ajajärk - 800-500 eKr Piirid on endised, kuid kujunevad linnriigid Ateena ja Sparta. Kujunevad ülekreekalised religioossed keskused (nt Delgi ja Olümpia) Tsivilisatsiooni tunnused on kõik olemas, luuakse tähestik, areneb käsitöö, kaubandus ja meresõit. Toimuvad Kreeka- Pärsia sõjad (neid võib kanda ka klassikalisse ajajärku) · Klassikaline ajajärk - 500-330 eKr 4. saj eKr vallutavad makedoonlased Kreeka alad enda riigi koosseisu Kultuuri õitseaeg. Tänapäeval seostub valdav osa kreeka kultuurist just selle ajaga. · Hellenism - 330-30 eKr Kreeka on makedoonia koosseisus, kuni 30 eKr läheb Rooma riigi koosseisu. Kreeka kultuur on eeskujuks kõikidele võõrvalitsejatele. Sõjad · Trooja sõda - 1200 eKr. Kreeklased võitsid tänu kurikuulsale Trooja hobusele. · Kreeka-Pärsia sõjad - 5. saj algus eKr
aastal toimunud Sparta armee purustus Teeba vägede poolt, millega lõppes Sparta ülemvõim. Makedoonia tõus (359-338): Makedoonlased olid Kreeka põhjaosas elanud kreeklaste sugulasrahvas. Kuningas Philippos II tugevdas armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide vahelistesse suhetesse. Ta
Tükk aega kestis jõudude tasakaal, Ateena domineeris merel ja Sparta maismaal. Kuid lõpuks ikkagi Sparta võitis täielikult Ateenat ning Ateena võim ajutiselt kadus. Sparta ülemvõim (404-371 a. eKr) Sparta sõlmib liidu Pärsiaga ja domineerib kogu Kreekas. Kuid teistes Kreeka linnriikides hakkas see vastuolu tekitama ning see võimaldas Ateenal oma võimu taastada. Sparta ülemvõim lõppes, kuna Teeba (Ateena liitriik) purustab Sparta armee. Makedoonia tõus (359-338 a. eKr) Makedoonlased olid kreeklastega väga lähedased. Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama. Makedoonia kuningas Philippos teine tugevdas riiki ja armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus
üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. HELLENISM 4.saj. II poole e.m.a. alistasid Makedoonlased Kreeka. Makedoonia valitseja peale Philippos II oli Aleksander Suur (tema poeg). Suur hulk kreeklasi rändas koos Aleksandriga Aasiasse sõjaretkele ja nende kaudu levis ka kreeka kultuur sinna. Aleksander Suur oli kartmatu sõjamees, kuigi ta sai sageli haavata. tal olid heledad juuksed ja eri värvi silmad - üks pruun, teine hall. Aleksander Suur lahkus võitjana suurest lagingutest, alistades ühe riigi teise järel. Talle anti tiitel SUUR ning ta abiellus Pärsia printsessiga
annaabi.ee 
