Toiduained
lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud
mittelubataval viisil või võltsitud.
1.3 Toiteväärtus
Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit
koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud,
mineraalained, vitamiinid jt.
Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60...
70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett
sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool alla 1%.
Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda
endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille
tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett.
Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja
rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad