keskmiselt üks protsenti vähem. Veel 2010. aastal oli e-poodidest ostjaid Eestis alla 30% ning Euroopas keskmiselt 37%. (http://www.emor.ee/internetipoodidest-ostmine-on-seni-arvatust- populaarsem/) Eesti Statistikaameti andmetel on hetkeks, ehk 2015. aastaks, eestlaste e-kauplemise näitajad veelgi suuremad- viimase 12 kuu jooksul ostis/tellis Internetist kaupu või teenuseid 59% 16-74- aastastest, mida on 10 protsendipuntki enam kui 2014. aastal. Kõige enam osteti reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino-, teatri- jm pileteid ning rõivaid ja sporditarbeid (52%). 85% 16–74-aastastest internetikaubanduse kasutajatest ostsid/tellisid kauba või teenuse Eesti müüjatelt, 44% Euroopa Liidu (v.a Eesti) ning 35% muude riikide müüjatelt (v.a Euroopa Liit). (https://www.stat.ee/90580) Mind üllatas fakt, et eestlased ostavad 85% ulatuses kaupu eelkõige Eesti müüjatelt. Pigem arvasin, et kodumaistel e-poodidel on raske konkureerida rahvusvaheliste e-poodidega
Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust (Toitlustamine...2010) 23 mõisat. Muuseumid ( Muuseumid...2010) tegutsevad 29 mõisas. Suurem osa mõisaid, mis pakub majutusteenuseid, pakub ka spa ja muid heaolu teenuseid. 4 Veel paari aasta eest õitses kogu turismimajandus ning koos sellega oli õitseaeg ka mõisatel. Inimestel oli rohkem raha, et veeta romantiline nädalalõpp mõnes kaunis
Need funktsioonid on olulised usaldusväärsuse tagamisel, kuna sellel platvormil toimub majutuse pakkumine ja vastu võtmine kõik usalduse alusel. (Hendrickson, B. Lafontaine, P. Rosen, 2011) Kokkuvõte Jagamismajanduse platvormid on viimastel aastatel tekitanud nii hotellidele kui ka muudele traditsioonilistele majutusettevõtetele suurt konkurentsi, röövides üsna arvestava osa nende käibest. Samas saavad platvormid nendega hästi läbi, kuna pakuvad oma klientidele nende majutusteenuseid ning nendega seotud muid teenuseid. Eestis on kuulsaimaks platvormiks Booking.com, mis on üks maailma suurimaid ja kuulsamaid ettevõtteid. Välismaal aga edestab Booking.com'i Airbnb, mis kokkuvõtteks on suurim ja kuulsaim platvorm maailmas. Ka Eestis on võimalik selle kaudu majutust otsida, kuid seda pole siin ametlikult veel registreeritud. Euroopas on veel edukad Wimdu, 9flats ja Gloverer. Artiklis toodi kirjeldustena veel välja kolm tuntud jagamismajanduse platvormi, milleks
kolmandikku turistide koguarvust. Soome turistide arv, mis oli aasta enamikel kuudel langustrendis, vähenes aasta kokkuvõttes 1% ehk 11 000 turisti võrra. Näiteks vähem turiste saabus ka Rootsist, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ning Poolast. Majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastal ning 2% enam, kui siseturismi rekordaastal 2008. aastal. Siseturistid eelistasid Lõuna-Eesti majutusettevõtteid, kus peatus 30% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest, samuti Lääne- ja Põhja-Eesti majutusettevõtteid, kus kummaski peatus 26% siseturistidest. Enim ehk 11% suurenes siseturistide arv Põhja-Eesti majutusettevõtetes. Ööpäev maksab majutusettevõttes keskmiselt 31 eurot ning oli ühe euro võrra kallim kui 2011. aasta detsembris. Tallinn on oluline Läänemere kruiisilinn (Kopenhaageni, Peterburi ja Stockholmi kõrval), teenindades reisijaid mitmelt poolt maailmast (USA-st, Suurbritanniast jne).
Kolm või enam täiskasvanut lastega 97 96 Eesti Statistika 51 Turism Eesti majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 2,8 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 4% rohkem kui aasta varem. Kümne aastaga on majutusettevõtetes peatunud turistide arv kahekordistunud. Sarnaselt eelmiste aastatega oli välisturiste 2012. aastal turistide koguarvust kaks kolmandikku. 64% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus lähiriikidest – Soomest, Venemaalt ja Lätist. Vene turiste oli veel 2003. aastal vaid 3% välisturistide üldarvust, 2012. aastal 14%. Läti turistide osatähtsus on sama ajaga suure- nenud kahe protsendipunkti võrra. Kuigi majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 1,9 miljonit välisturisti ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal, väisas Eestit mitmetest riikidest vähem turiste kui 2011. aastal