) 11.00-11.30 Sõit Lottemaa Teemaparki(Lottemaa asub mere ääres, männimetsa roheluses. Sõida 8 km Pärnust Riia suunal mööda Via Balticat ja kohal Sa oledki! Reiu, 86508 Pärnumaa ) 11.30-14.00 Lottemaa Teemapargi külastus 14.00-15.00 Lõunasöök Lottemaal 15.00-15.30 Sõit Pärnu Muuseumi (Aida 380010, Pärnu, Pärnumaa ) 15-30-18.00 Pärnu Muuseumi külastus (Näitused, giidituur Bastionite rajal, lastele töötoad) 18.00-19.00 Sõit majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 19.00-19.30 Sõit Pärnu Kuursaali (Mere pst 22) 19.30-21.00 Õhtusöök Pärnu Kuursaalis 21.00-21.30 Sõit Majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 2.päev 10.00-11.00 Hommikusöök (Toas on kööginurk, kus saab oma kaasavõetud toiduga einestada) 11.00-12-00 Sõit Valgeranna Seiklusparki (Valgeranna, Audru vald 88301, Pärnumaa ) 12.00-15.00 Seiklusrajal seiklemine
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Lääne-virumaa REGISTREERITUD MAJUTUSETTEVÕTTED 2012 Juhendaja Reet Villig Üldinfo 2 Lääne-Viru Maakonnas koos Rakvere linnaga on kokku 43 registreeritud majutusteenust pakkuvat ettevõtet, 37 ettevõtet on avatud aastaringselt majutuskohti 1524 hotellid , kokku 7 ettevõtet 495 majutuskohta külalistemajad, kokku 9 ettevõtet 299 majutuskohta hostelid, kokku 6 ettevõtet 342 majutuskohta kodumajutusettevõtteid 14 majutuskohti 118 puhkemaju, -külasid ja laagreid 7 majutuskohti 270 Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HOTELLID 7 3 Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, [email protected], www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt.
majutuskulude ülemmäär riigisisesel lähetusel 77 eurot majutuskulude ülemmäär välislähetusel on 128 eurot ööpäevas Kui majutuskulud on majutuskulude alammäärast väiksemad, võib teenistuja lähetusest keelduda. Ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras võib lubada välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta. Majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Kui kulu tõendaval dokumendil märgitud summa on väiksem sätestatud hüvitise alammäärast, hüvitatakse kulud dokumendil märgitud summa ulatuses. Muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud hüvitatakse ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras kulu tõendavate dokumentide alusel. Kasutatud allikad: Töölepingu seadus
kulu tõendav dokument. Majutuskulud kompenseeritakse kulu tõendava dokumendi alusel. Lähetusega seotud majutuskulu alammäär riigisisese lähetuse puhul on 200 krooni ja välislähetusel 800 krooni. Ülemmäärad on vastavalt 1200 krooni ja 2000 krooni ööpäevas. Majutuskulude piirmäär arvestatakse eraldi iga ööpäeva kohta. Alammäärast väiksemate majutuskulude korral võib teenistuja lähetusest keelduda. Juhul, kui pole võimalik kasutada piirmäärale vastava hinnaga majutuskohta, võib ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras võimaldada ka piirmäärast kallima majutuse kulud. Päevaraha Komandeeringus viibimise aja eest makstakse teenistujale ametiasutuse poolt päevaraha. Seda teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest juhul, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asulast, kus teenistuskoht paikneb. Välislähetuse korral on päevaraha suuruseks 500 krooni päevas. Seda määra võib
1775 Tallinnas Niguliste 12 avati võõrastemaja Stadt Hamburg esimene vanim võõrastemaja Eestis 1800 Tallinnas tegutses linnamüüriga piiratud alal 6 võõrastemaja 1805 Haapsallu ehitati esimene supelmaja 1825 Haapsalus asutati mudaravila 1838 Pärnus asutati mudaravila 1850 Tallinnas avati hotell St. Peterburg (praegune Rataskaevu) vanim hotelli nime kandev majutusettevõte 1900 Tallinnas tegutses kokku 50 võõrastemaja + 50 muud majutuskohta 1912 Tallinnas avati hotell Peetri (praegune Palace) 1914 Narvas avati hotell Belgia ja Tallinnas Grand Hotel 1918 Tallinnas avati hotell Imperial (Balti) 1920 Tallinnas tegutsesid järgmised suurhotellid (rohkem kui 25 tuba): Kuldlõvi, Du Nord, St. Peterburg, Peetri ning väikehotellid (tube 15-25): Balti, Imperial, Grand hotel, Central, Belgia, Euroopa. 1925 Kehtestati sundmäärus võõrastemajade ja möbleeritud tubade kohta, mis määras
SUVEPÄEVAD Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSJUHATUS Järgnevas referaadis koostame suvepäevade paketi enda poolt valitud sihtgrupile, kelleks on raadiojaam Sky Plus'i meeskond. Esmalt teeme selgeks vastava sihtgrupi vanuseklassi, ootused, soovid ning arvu. Seejärel paneme paika suvepäevade eelarve. Järgnevalt otsime potensiaalse koha, kus üritus toimuda võiks. Kuna plaanime mitmepäevast üritust, on vajalik ka majutuskohta ning toitlustusvõimalusi. Kuna plaanime üritust korraldada saarel, ei tohi unustada ka transpordivahendeid, millega saarele on võimalik saada. Olles välja valinud eelnevalt mainitud punktid, on vaja paika panna ka ürituse programm. Programmi paneme paika lähtuvalt üritusel osalevate inimeste vanusest, eelistustest ning võimalusest end lõbusate seltskonnamängude vahel ka veidi koolitada ning arendada. 1 SIHTRÜHM
on alati vabatahtlik. Laiemas kontekstis on rekreatsioon üks osa pleisure industry-st, mis moodustub vaba aja, mängu ja rekreatsiooni ühisosadest. Turismi ja rekreatsiooni ühisosaks on kasutatav ressurss mõlemad ihaldavad looduskauneid paiku ja väärtuslikku ümbrust. Rekreatsiooni võimalused kasutada vähematraktiivset maastikku on suuremad. Näiteks sobib rekreatiivseid tegevusi harrastada ka endistes ümberehitatud kolhoosilautades, kuhu aga majutuskohta ei loo, kui see pole just taotluslik. Rekreatsioonis eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal, rekreatsioonikeskustes või kodustes tingimustes), nädalalõpu rekreatsiooni lühikese väljasõiduga suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Dark turism
Rekreatsioon toimub tavaliselt kodukohas ja alla 24 tunni. Turism võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik (nt ärireisid), rekreatsioon on alati vabatahtlik. Turismi ja rekreatsiooni ühisosaks on kasutatav ressurss mõlemad ihaldavad looduskauneid paiku ja väärtuslikku ümbrust. Rekreatsiooni võimalused kasutada vähematraktiivset maastikku on suuremad. Näiteks sobib rekreatiivseid tegevusi harrastada ka endistes ümberehitatud kolhoosilautades, kuhu aga majutuskohta ei loo, kui see pole just taotluslik. Rekreatsioonis eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal, rekreatsioonikeskustes või kodustes tingimustes), nädalalõpu rekreatsiooni lühikese väljasõiduga suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Rekreatsioonikorraldus Eestis
ja mitmekülgse looduskeskkonnaga. Viljandi turismipiirkonna tunnuslause „Ürgses rütmis“väljendab kohalike arenguressursside olemuslikku sisu. 2008. aastal omistati Viljandi linnale Eesti parima pärandturismi sihtkoha staatus ja Viljandi linn kuulub Euroopa parimate arenevate pärandturismisihtkohtade võrgustikku. (Viljandi linna arengukava 2013) Turismiettevõtlus Viljandis Puhkaeestis.ee portaali on lisatud Viljandi maakonnas 59 majutuskohta, 1 spaa, 104 atraktsiooni, 16 seminariruumi, 49 tegevusvõimalust ja 36 toitlustusettevõtet. Viljandi linnas pakkus majutusteenust 2013. aasta turismihooaja seisuga linnas 16 majutusasutust, sh 4 hotelli, 2 hostelit, 1 puhkemaja, 4 külalistemaja, 4 kodumajutust ja üks külaliskorter, kokku 500 voodikohaga. Tuntuim toitlustsettevõtte Viljandis on Fellinn kohvik, mis on Viljandi linnale toonud väga palju head mainet ning saanud oma väikese lahtioleku aja jooksul palju erinevaid tunnustusi
kõigest lähemalt juba järgmistes punktides. 5.3.1 Kirjavahetus ja telefonisuhtlus suvepäevade korraldamisel 9 Suvepäevade korraldamise käigus sain ma suhelda väga paljude inimeste ja asutustega nii telefoni teel kui ka e-maili põhiselt. Esmalt tuli helistada läbi mitu erinevat kohta, kuhu saaksime end paigutada, sest meie tegevuskava hõlmas väga mitmeid üritusi ning majutuskohta oli juba juunis raske saada. Kui telefonikõned oli tehtud ja majutuskoht välja valitud, järgnes kirjavahetus ööbimiskoha sekretäriga. Seal sai ära määratud meie saabumis- ja lahkumisaeg, meie soovid toitlustuse osas ning õhtuse kava plaan. Lisasin ühe näidise meie kirjavahetusest ööbimiskoha sekretäriga (vaata Lisa 2). Kui majutuskoht oli olemas, oli asi palju kindlamaks saanud ning tuli ära tellida ürituste piletid.
2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS................................................................. 10 3. LUKSUSMAJUTUS EESTIS.................................................................................... 14 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................ 17 SISSEJUHATUS Üha enam kliente ei vali majutuskohta üksnes vajadusest ööbimispaiga järele, vaid soovides kogeda midagi uudset, tavapäratut. Tulenevalt nõudlusest tekib turule järjest juurde ettevõtteid, kes pakuvad klientidele igapäeva rutiinist väljumiseks terviklikke turismitooteid külastuselamusi. Omamoodi elamust pakuvad kindlasti teiste paljude kõrval erinevad temaatilised majutuskohad unikaalsed, ajaloolised, keskkonnasäästlikud.
* Hotelli vastuvõtuosakonnad kasutavad igapäevaste toimingute andmete töötlemine, säilitamine, arvete jälgimine jne, sooritamiseks erinevaid süsteeme ning neid võib liigitada kolme rühma: *mitteautomatiseeritud- manuaalsed süsteemid- ettevõtted, kus ei ole kasutusel elektroonilisi vahendeid, arvuteid , internetti, hotellijuhtimissüsteeme, mis tähendab, et kogu dokumentatsioon säilitatakse paberkandjal. Külastaja andmete töötlemine toimub paberil, tellimusi tehakse otse majutuskohta, üldjuhul puudub sellistes kohtades kaardiga maksmise võimalus. Arvete kogumine külastaja arvele käib samuti käsitsi: kõigist osakondadest tuuakse füüsilised arved vastuvõttu ja nende summad kantakse koondarvele. Mitteautomatiseeritud võivad üldjuhul olla väiksemahulised majutuskohad, nt, kodumajutus, puhkemeja, väikehotell. * poolautomatiseeritud majutuskohad, kus kliendi andmeid töödeldakse osaliselt
toideti ja toiduks veristati. Pilt 4 Sakslaste poolt 1944. aasta sügisel deporteeritud sõrvelaste nimekiri, kes elasid Neuenkircheni laagris. Foto SMF SMF 3848:111 Danzigi ja Gotenhafeni (tänapäeval Gdask ja Gdynia) sadamates tegutses juba augustikuust alates Eesti Omavalitsuse organiseerimisel Eesti Toimkond. Toimkonna ülesandeks oli sinna evakueeritud eestlaste abistamine asjaajamisel kohalike Saksa ametiasutustega: kuhu saada majutuskohta, toidukaardid, kõikvõimalike lubade-dokumentide vormistamine jne. Põgenikud ja evakueeritud, kellel ei olnud omal kindlat reisisihti, paigutati ajutistesse põgenikelaagritesse. Esimesed 218 sõrulast saabus Saksa miinitraaleri pardal Gotenhafeni sadamasse 31. oktoobril 1944, teele oli asutud 27. oktoobril. Teel sinna oli eelmisel päeval pommitabamusest põhja läinud aurik ,,Bremerhaven". Auriku pardal oli olnud 259 sõrulast,
ootamisajale mõistlikult vastavas koguses, kui need on kättesaadavad või on võimalik mõistlikul viisil muretseda. Kui väljumise tühistamise või hilinemise tõttu on vajalik üks või mitu ööbimist või kui lisaks reisija kavandatule on vajalik lisaööbimine, peab vedaja sadamaterminalist väljuvatele reisijatele pakkuma lisaks toidule piisavat tasuta majutust pardal või maal ning transporti sadamaterminali ja majutuskohta ning sealt tagasi, kui see on füüsiliselt võimalik. Kaotamata õigust transpordile võivad reisijad taotleda vedajalt hüvitist reisi lõppsihtkohta hilinenult saabumise eest vastavalt veolepingus sätestatule. Hüvitise miinimummäär on 25 % piletihinnast, kui reis hilineb vähemalt: - maksimaalselt 4 tundi kestma pidanud sõidul hilineb laev saabumisel üle 1 tunni - 4 kuni 8 tundi kestma pidanud sõidul hilineb laev saabumisel üle 2 tunni
VESKI NOORTELAAGER Tartu linnale kuulub Valgamaal, Otepäält 2 km täidetud. Veski Spordibaasi agaramad kasutajad on kaugusel Kaarna järve ääres asuv Veski Noorte- olnud Tartu linna erinevad spordiklubid. Noorte- laager. Selle haldamine on antud alates 1. novemb- laagri renoveerimine aga kindlustab võimaluse rist 2003 Tartu Linna Spordibaasidele. hoida vähemalt 3035 kohta kasutuses ka talvel. Veski Noortelaagris on kokku 70 majutuskohta. Potentsiaalsete kasutajatena näeme külalisi kogu Need jagunevad kolme olmehoone vahel, millest Eestist. Juba tänaseks on olnud igati positiivne kahes on 30 kohta, ühes aga 10 kohta. Lisaks kuu- koostöö Tartu LV Kultuuriosakonna Noorsootee- lub spordibaasile söökla ja väike saun. Kõik hoo- nistusega, Tartu Kutsehariduskeskuse, spordi- ned on ligi 30 aastat vanad ja nende seisund on klubide ja Tartu Kunstikooliga
8. Laagri hoonete evakuatsiooniteedel ei tohi kasutada põlevmaterjalist põranda- katteid. Mittepõlevast materjalist põrandakatted peavad olema põranda külge kinnitatud. 9. Laagri hoonete evakuatsiooniteedel paiknevad uksed peavad olema seestpoolt võtmeta avatavad ning evakuatsiooniteed ja -pääsud alaliselt takistamatult läbitavad. Spetsiaallukkude puudumisel peab nimetatud uste seestpoolt lukustamine olema tehniliselt takistatud. 10. Laagri majutushooned, milles on kuni 10 majutuskohta, peavad olema varustatud autonoomsete tulekahjusignalisatsioonianduritega. Kui majutushoones on 1050 majutuskohta, tuleb paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, üle 50 majutuskoha olemasolul tuleb paigaldada automaatne tulekahju-signalisatsiooni- süsteem tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (RTI, 09.11. 2004, 75, 525). 38 11
annaabi.ee 
