SÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Juhendaja: lektor Tiina Viin Pärnu 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 ROHELINE VÕTI (GREEN KEY)......................................................................5 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS......................................... 6 2 ENERGIASÄÄSTLIKKUSE VÕIMALUSED MAJUTUSASUTUSTES ........11 2.1 ELEKTER....................................................................................................11 2.2 VALGUSTUS..............................................................................................12 3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [http://visitestonia.com/index.php?page=612]. 10.12.2008..............................................................................................................15
Küllaltki stabiilne majutuskohtade arvu kasv toimus aastani 2007 ning pärast seda toimus kerge langus, mille põhjustas üldine majanduslik olukord, kuid alates aastast 2009 on majutuskohtade arv taaskord kasvanud ning on hetkel kümnendi kõrgemail tasemel nii talvisel kui ka suvisel hooajal, mis võib viidata sellele, et on leitud lahendusi talvel turistide meelitamiseks. Joonis 1. Majutuskohtade arv Saare maakonnas 2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes Pea pooled Saaremaa voodikohtadest asuvad Kuressaares ning suur osa voodikohtadest asub spa-hotellides. Joonisel 2 on näha, et talveperioodil on keskmine voodikohtade arv majutusasutuste kohta suurem kui suve hooajal. Põhjuseks on ilmselt see, et talvel panevad väiksemad majutusettevõtted (kodumajutused, puhkemajad, puhkekülad ja laagrid) uksed kinni ning suuremad ettevõtted tõstavad (hotellid, hostelid) keskmise voodikohtade arvu
teenindusprotsessi, kuid juhtimise vastutus on siiski teenindaja kanda. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse. Näiteid sellistest kohtadest, kus äri välimus on igati korrektne ja kena , kuid teenindus on kehv, selliseid teenindusettevõtteid on Eestis küllaltki palju
Hotelliveeb.ee on võimalik hinna juurest liikuda edasi tagasisidelehele, kus saab lugeda teiste külastajate tagasisidet antud majutusasutusele. Maksma peab 100% ette, läbi hotelliveeb.ee pangalingi. Tühistada saab kuni 1 päev enne saabumist. Hotelliveeb.ee kasutajateekond tundub minu jaoks mugav, erinev informatsioon on kergelt leitav ning otsingusüsteem lihtsalt kasutatav. Booking.com pakub hotelliveeb.ee’st rohkem võimalusi. Booking.com võimaldab majutusasutustes tube broneerida maailma erinevates riikides. Samuti ei paku booking.com variantidena vaid hotelle nagu teeb seda hotelliveeb.ee, vaid valida saab ka rendikorterite, rendimajade, hostelite, motellide jms vahel. Esimese asjana otsingu tulemuste kuvamisel annab booking.com ette kirja, et 73% tubadest minu valitud perioodil on Pärnus broneeritud. Booking.com kuvab otsingutulemused samuti populaarsuse järjestuses.
töötamiseks. Puhastusteenindus Õppeaeg 3 aastat Omandatakse põhjalikud teadmised kaasaegsetest puhastamise ja koristamise tehnoloogiatest, puhastusmasinatest ja seadmetest, tekstiilide hooldusest, eripuhastustöödest, kodukultuurist ja valikõpingutena toitlustusteenindusest. Võimalik sooritada kutseeksam Puhastusteenindaja I, II. Lõpetajad leiavad tööd toitlustus- ja majutusasutustes, hotellides, puhastustööde firmades, laevadel jne. Kaubakäsitleja Õppetöö toimub paindliku õppe vormis 2 päeva korraga üle nädala ja sobib ka töötavale inimesele. Vanus vähemalt 17 a. Kasuks tuleb ka eelnev töökogemus ladudes. Omandatakse põhjalikud teadmised laotöö toimingutest ja operatsioonidest, lao tehnoloogiatest, pakenditest ja pakkimisest, logistika alustest, infotehnoloogia kasutamisest laos. Saab tõstukijuhi load. Lõpetajad leiavad tööd jae- ja
teenindaja valida kliendi jaoks parimat reageerimisviisi - naljameestega viskab nalja, ametnikega on ametlik jne. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Küll aga on positiivne see, et Eestis osatakse võõrkeeli ning turistidel on siin kerge hakkama saada. Samuti käitutakse turistidega viisakamalt ja külalislahkemalt.
kompvekke jne. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või kasutatakse seelikut. Lauakaunistused võivad olla rikkalikumad ja mõõtmetelt suuremad kui tavalise söögilaua katmisel. Kasutatakse ka küünlaid, lilli. Asjalikud kohvi-teepausid ilma kaunistusteta. Teenindajate ülesandeks on pakkuda jooke, kontrollida, et kohvi- ja teekannud oleksid täidetud, kasutatud ning tühjad nõud koristada. 7. Hommikusööki pakutakse majutusasutustes. Aeg sõltub klientide vajadustest ning soovidest. Menüüsse võetakse kõiki hommikusöögiks sobivaid jooke ja toite. Meenüsse võib kuuluda mahl, piim, jogurt, leib- sai, moos, helbed, puder, keedetud või praetud muna, puuviljad, kartulid jne. Laud kaetakse kliendile võimalikult käepäraselt. Iga roarühma või joogi juures on vastavad nõud ning söögiriistad. Kuumad joogid on termos- või porselankannudes, nende all põletid. Külmad joogid
tagasi kombeks katta suuremale hulgale külalistele laud eraldi ruumi, kust igaüks endale meelepärase hankis ja sellega söögiruumi suundus. Tol ajal levis see komme ka Rootsiga tihedalt seotud Norras ja Soomes. Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele on Rootsi laud levinud kõikjale ning on eriti populaarseks saanud hotellides, laevadel nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöökide serveerimisel. ROOTSI LAUA KASUTUSALAD : · õhtusöök · lõunasöök · hommikusöök · eined majutusasutustes · eined konverentsidel ja kongressidel · eined sotsiaalasutustes (haiglad, pansionaadid) · eined koolides · kohvi- ja teelauad · kooli lõpupeod · aiapeod · salatilaud · järelroalaud · kohvilaud · tordilaud · puuviljalaud · juustulaud · joogilaud ROOTSI LAUA KASUTAMISE EELISED · kõik külalised ei pruugi korraga saabuda ega lahkuda · suurem valikuvõimalus külalistele · valikuvõimalus erisoovide rahuldamiseks
Eestis käinuid on rohkem kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. ·· Tänavu augustis võtsid soomlased ette 345 000 välisreisi, neist viiendiku moodustasid Eesti reisid. Võrreldes eelmise aastaga on Eestisse reisinud soomlaste Eestis ööbimine vähenenud 29 protsenti, laevades ööbimine on vähenenud 10%. ·· Aastal 2006 ööbis Eestis 2,2 miljonit turisti, neist 1,4 miljonit välismaalast. Neist soomlasi oli 749 000. Kokku veedeti Eesti majutusasutustes umbes 4 miljonit ööd, neist 1,5 miljonit olid soomlased. ·· Kahe aasta eest kulutasid soomlased välismaal reisides 2,46 miljardit eurot aastas. Kõige rohkem kulutati Eestis välisreisidel: 340,2 miljonit eurot ehk 13,8% kulutatud rahast. Soomele järgnesid kulutustelt Rootsi (11,7%) ja Hispaania (9,6%). ·· Soome ja Eesti statistikaametite ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmed Mikko Savikko, Peatoimetaja ja restoranispetsialist
puhul puududa söögilauad ja eine toimub seistes. Klassikalise Rootsi laua puhul on kasutusel toidulaud ja abilauad. Rootsi lauas liigutakse umber laua alati kella liikumis suunas. (www.dara.ee) Tiiu Taplas 4.1 Rootsi laua kasutamis võimalused Rootsi laud sobib hommikusöögiks, lõunasöögiks, õhtusöögika, pidulikud lõuna- ja õhtusöögid riigiasutustes ja firmades kõikvõimalike ametlike ja mitteametlike tähtsündmuste tähistamiseks, eined hotellides, motellides jt majutusasutustes, eined konverentsidel ja kongressidel, eined sot-siaalasutustes (haiglad, pansionaadid, lasteasutused), eined koolides ja kooli lõpupeod, kohvi- ja teelaud, aiapeod. Sageli kasutatakse Rootsi lauda ka eine ühe osana mingi roakäigu pakkumiseks.4.2 Rootsi laua eelised (www.dara.ee) Tiiu Taplas 4.2 Rootsi laua eelised Kõik külalised ei pruugi korraga saabuda ega lahkuda, suurem valikuvõimalus
) · Plastid ja plasttooted - 6,7% (74,06 milj.) 8 2009. a. I poolaastal oli Ungari Eesti 28. partnerriigiks kaubavahetuse kogukäibega 379 milj. krooni, millest eksport moodustas 106 milj. krooni ja import 273 milj. krooni, saldo -167 milj. krooni (kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist). Turism Peale liitumist Euroopa Liiduga on nii Eesti majutusasutustes ööbinud Ungari turistide arv ja kui ööbitud ööde arv kasvanud - kui aastal 2003. a. majutati 1489 külalist Ungarist, kes kokku veetsid Eesti majutusasutustes 3877 ööd, siis 2005.a. olid need näitajad 3464 külalist (8063 ööd) ning 2008.a. 3648 külalist (9205 ööd). (http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010)
Hotellimajanduse mõiste- majutus- toitlustus- ja lisateenuste osutamine majutusasutustes. Hõlmab majutustegevust majutusettevõttes ja nendest väljaspoole. (Haiglates, rongides, ühiselamustes vms) kuid nendel pole eraldi terminit. Majutustoode- kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul. Hotell- toitlustusteenust pakkuv, 10 majutusruumi Motell- maanteeäärne, mootorsõidukitega liiklejatele Külalistemaja- toitlustusteenust pakkuv, 5 majutusruumi Hostel- toiduvalm. ja -teenust pakkuv 1*-lihthotell 2*-mugavustega 3*- keskklassi 4*- 1
MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid klientideni viiakse (vt joonis 1). Joonis 1. Suurköögi äriidee 3 Suurköögi mõiste Suurköögid võivad olla toitlustusettevõtted, mis tegutsevad õppeasutustes, haiglates ja teistes meditsiiniasutustes, hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes, hotellides ja teistes majutusasutustes, spaades, laevadel jne. Suurköögid võivad olla ka iseseisvalt toimivad ettevõtted, mis toodavad pooltooteid (näiteks lihast, köögiviljast), kulinaariatooteid (näiteks salatid, võileivad), pagaritooteid (näiteks pirukad, väikesaiad, koogid), valmistoite teistele suurköökidele või ettevõtetele (näiteks lennu- ja laevafirmadele), kauplustele ja erinevatele klientidele, samuti peoteenust pakkuv ettevõte. Suurköögid võivad
piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik. Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses. Majutusteenuse pakkumine laiemas mõttes hõlmab majutustegevust majutusettevõtetes ja nendest väljaspool, näiteks haiglates, ühiselamutes, rongides jne, kuid eraldi terminit nende kohta ei ole.
Reisi korraldab Germalo Reisid. Antud reis kestab 5 päeva. Reisi algusaeg on 3.08.19 ning see lõppeb 07.08.19. Ringiliikumine toimub nii bussiga kui ka osaliselt jala. Sihtriiki reisitakse lennukiga. Majutusasutusteks on hotellid ja külalistemajad. Iga päev on uus ööbimisasutus. Reisipaketi maksumuseks on 1139€. Hinna sisse kuuluvad edasi-tagasi lennupiletid, maksud, bussisõit, ekskursioonid ja eestikeelne giiditeenus ning ööbimine majutusasutustes. Hind ei sisalda sissepääsupileteid muuseumidesse ja teistele tasulistele objektidele. Töö autor valis antud reisipaketi, sest Island on huvitav ja teistsuguse kultuuri ja loodusega riik. Samuti soovib autor analüüsi käigus välja selgitada, kas selline hind on väärt kõigest viiepäevast reisi. 1. KULTUURIREIS ISLANDILE 1.1. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-RIIA-KEFLAVIK, BORGARNES - GRABROK Kogunemine kell 08:45 Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis infoletist vasakul
jalgrattaid, sõita rulluiskudega või veesõidukitega. · Äri ja konverentsid Ainsana konverentsiteenust pakkuva asutusena leidsid autorid külalistemaja Liivaranna, millel on olemas kõik vajaminev tehnika ja ruumid. · Reisiteenused Narva-Jõesuus puudub turismiinfokeskus, kuid leidub mõni reisibüroo, kus autorite arvates saab küsida vajalikku informatsiooni sihtkoha kohta. Kindlasti osatakse abi anda ka olemas olevatest majutusasutustes. · Jaekaubandus tööturu struktuur on piiratud linna väiksuse ja selle majanduse nappide arengusuundadega: sanatoorsete ja kuurorditeenuste osutamise, majandusliku kalapüügi ja insenertehniliste võrkude teenindamine. Lisaks on Narva-Jõesuus mitu kauplust ning arvukalt teenindusettevõtteid. Paljudes nendes ettevõtetes töötavad väljaspool Narva-Jõesuu linna elavad inimesed, kuid paljud kohalikud käivad tööl Narvas või teistes kõrvalasuvates
ATV-dega sõitmine. Orienteerumine. Ellujäämiskursused. Surfamine. Liuglangevarjuhüpped. Vastupidavusspordialad. Olulisimad ja vähimolulisimad maaturismipiirkonnad Eestis Majutusettevõtete hulga järgi on olulisemad maaturismi piirkonnad: Saare maakond, Pärnu maakond, Võru maakond, Valga maakond. Vähem olulisemad on: Rapla, Järve ja Jõgeva maakond. Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel) Maal on majutusasutustes keskmiselt tube 10, linnas 28. Voodikohti maal 30, linnas 61. Majutatud maal majutusettevõtte kohta 700, linnas 5100. TÖÖHÕIVE MAAL (L8) Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades. Tööealise rahvastiku hulk on aastast 1990 langenud maakohtades mitukümmend protsenti. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades Aastal 1990 oli maakohtades töötuid ning heitunuid alla 1 protsendi. 2000
vastutus on siiski teenindaja kanda. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt 4 tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse. Näiteid sellistest kohtadest, kus äri välimus on igati korrektne ja kena , kuid teenindus on kehv, selliseid
Kordamisküsimused õppeaines "Majapidamisosakonna töö alused" 1. Erinevate osakondade seosed majutusasutustes Kõik osakonnad majutusasutuses on omavahel tihedalt seotud, kus toimub toetav tegevus: Majapidamine Vastuvõtuosakond Majapidamine Konverentsi osakond Majapidamine Haldus ja remont Majapidamine Toitlustus (restoran/köök) Majapidamine SPAA/saun 2. Mõiste "professionaalne puhtus" teenindustööna Puhtus on osa rahvuskultuurist. Erinevatel rahvastel on erinevad nõudes puhtuse osas, nt. kodudes,
1.17 Rootsilaud Rootsi lauaks nimetatakse sellist lauda, millel serveeritakse rohkelt kuumi ja külmi suupisteid ja jooke ning söömisriistad ja taldrikud ning tassid asetatakse samale lauale. Selle laua ümber ei sööda. Süüakse hoopis teiste laudade ääres istudes. 13 Kasutusalad: õhtusöök, lõunasöök, hommikusöök, eined majutusasutustes, eined konverentsidel ja kongressidel, eined sotsiaalasutustes (haiglad, pansionaadid), eined koolides, kohvi- ja teelauad, kooli lõpupeod, aiapeod, salatilaud, järelroalaud, kohvilaud, tordilaud, puuviljalaud, juustulaud, joogilaud. Lõuna-, hommiku- või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet (rootsi laua Kesk- Euroopa vaste). Sõna buffet võttis 19. sajandi algul kasutusele prantsuse kuninga õukonna kuulus kokk Antonin Carèmen
kriteeriumitele, kaotab ta õiguse Rohelise Võtme märgist kasutada. Rohelise Võtme taotlemiseks tuleb pöörduda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole (www.visitestonia.com/green ). Lisateave: Green Key www.greenkey.org Roheline Võti http://visitestonia.com/green 126. Toitlustussektori tähtsus turismis Söömine väljapool kodu on tavaline ja sageli vältimatu osa meie igapäevaelust. Sööme ka reisides laevadel, lennukites või rongides, hotellides ja teistes majutusasutustes, restoranides, kohvikutes, matkates või piknikke pidades isegi vabas õhus, nii puhkuse kui ka tööreisil olles. Vahel ostame autoga või turismigrupiga reisides teeäärsest bensiinijaamast midagi kiireks kõhutäiteks. Need kõik on argised eined, mille peaeesmärk on saada igapäevatoimetusteks vajalikku energiat. Sageli ei ole aga väljapool kodu söömise eesmärgiks pelgalt kõhutäitmine, vaid hoopis toiduelamuste saamine või ka mõne piduliku sündmuse tähistamine. Erinevaid