Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed
* Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem. 6) Arutle, kas erakondadesse kuulumise ja valimisaktiivsuse langus arenenud lääneriikides näitab kodanike pettumist poliitikas või on see pigem märk, et ühiskond toimib niigi hästi. Pigem arvan, et rahvas on kaotanud usu oma riiki ja nad arvavad, et neid ei võeta nii ehk naa kuulda, seega ei anta alati oma hääli.
oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud ning 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste majoritaarsel põhimõttel. Järgnes pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioon, mil küll toimusid valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile. 1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu
1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 24. aprillil 1938 valiti Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts. VI Riigikogu kestis kuni 05.07.1940. Pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid küll valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. 16.11.1988 võttis ENSV XI Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba
oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 1940. aasta 17. juunil okupeeris Eesti Vabariigi Nõukogude Liit. 1941. aastal okupeeriti Eesti Saksamaa ja 1944. aastal uuesti Nõukogude Liidu poolt. Vahetult enne Nõukogude okupatsiooni 1944. aasta septembris tegutses põhiseadusele ning peamiselt V ja VI Riigikogus tegutsenud poliitilistele jõududele tuginev rahvuslikult meelestatud Vabariigi Valitsus. Valitsusliikmed, kes ei saanud põgeneda, vangistati.
esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis, teise proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse, kas kandidaadil on kodakondus, kas ta on
1) süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul on üks partei; 2) valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; 3) süsteem võimaldab esindaja ja tema valimisringkonna tihedamat kontakti; 4) valijal on valimissüsteemist kindel arusaam ta mõistab, et tema häälest võib palju sõltuda; 5) võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: 1) lihthäälteenamuse põhimõtte korral võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, India, Uus-Meremaa, Kanada, USA). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult pääseb igast ringkonnast parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes
Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub
Valimissüsteemid: Majoritaarse süsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: Süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimu üks partei Valitsemise puhul esmatähtis efektiivsus, seejärel proportsionaalne esindatus Süsteem võimaldab esindaja ja tema valimisringkonna tihedamat kontakti Valijal valimissüteemist kindel arusaam mõistab, et tema häälest võib palju sõltuda Võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu Majoritaarsel valimissüteemil on 2 alaliiki: Lihthäälteenamuse pm võidab see, kelle poolt antud kõige rohkem hääli. Riigis nii mitu valimisringkonda, kui saadikukohta parlamendis. Igast ringkonnast parlamenti 1 saadik ühemandaadiline valimine. Soosib suuri parteisid Absoluutse hääleenamuse pm valimisvõidu annab ringkonnavalimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja 51% häältest
Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, sest võimul oleks üks partei; valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine - ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: lihthäälte enamuse põhimõte - võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult pääseb igast ringkonnast parlamenti uks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest
2) suletud nimekirjad, uut pingerida pärast valimisi ei koostata. Parlamenti pääsevad esmase nimekirja esimesed, sõltumata valijatelt saadud häälte arvust. 3. mitmemandaadilised valimisringkonnad, st ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti mitu kandidaati. 3) Hübriidsed valimissüsteemid Kasutatakse üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Pooled parlamendikohad jaotatakse ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on 2 häält. Ühe annab majoritaarsel põhimõttel kellelegi, kes on seatud üles tema valimisringkonnas, teise proportsionaalsuse põhimõttel üleriigilise nimekirja kandidaadile. Süsteemi kasutatakse Venemaal, Leedus, Saksamaal, Ungaris. Võrreldes enamusvalimistega ei saavuta proportsionaalse süsteemi puhul tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust. Esinduskogu koosseisu liigset killustatust aitab osaliselt vähendada valimiskünnise kehtestamine. Selle kohaselt tuleb esinduskogusse
Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub
Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub
Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; ·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine.
proportsionaalne esindatus; 3. süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; 4. valijal on kindel arusaamine valimissüsteemist ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; 5. erijuhuna on kahevooruline mudel à la Prantsusmaa parem nt Briti süsteemist, kuna teises voorus võidu võtnud kandidaat omab tõenäoliselt selgemat ülekaalu oma vastase üle; 6. võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on 2 alaliiki: 1) Esimene alaliik põhineb lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli Suurbritannias, Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadiku kohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb üks saadik parlamenti. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimiste ajal
annaabi.ee 
