Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid majapidamisotsuseid. Ettevõtted on organisatsioonid, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu jaotamine Majandusanalüüsi vahendid Majandusmudeleid saab väljendada
Iive- mingi piirkonna rahvaaru muutumine kindla aja jooksul Negatiivne iive- iive, kus rahvaarv väheneb Positiivne iive- iive, kus rahvaarv kasvab Rahvus- identiteet, mida iseloomustab keel, kultuur, usk ja muud tegurid Integratsioon- samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed Ülalpeetavad- see, keda või mida peetakse majanduslikult ülal Tööjõud- tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine 2. Arvuta tabelis esitatud andmete põhjal Eesti elanikkonna % koosseis ja koosta
kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha)
muutust turul ja majanduses. THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil kindlal perioodil. Seda kasutatakse ka inflatsiooni arvutamisel. Lõpptarbimine - toimib siis, kui kaup või teenus on ostetud ning see läheb lõpptarbimiseks mingi vajaduse rahuldamiseks. Lõpptarbimisel olevat toodet ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse valmistamiseks. Leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega majapidamisotsuseid langetavad inimesed. Pere – inimesed või nende hulk, kes kuuluvad leibkonda. Mikroökonoomika - lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsuseid (nt. majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise kohta). Kirjeldatakse nii neid otsuseid kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika - majandussubjektid koondatud sektoriteks, üksikhüvised hüviste
Tänapäeval defineerivad perekonda emotsionaalne seotus, vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid, kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel. 1.2. Leibkond Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed). 1.2.1. Eesti leibkonnad Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti elanikest umbes kaks kolmandikku üksi elavad inimesed moodustavad viimase rahvaloenduse andmetel ligi kolmandiku leibkondadest. Need on peamiselt eakad, aga ka noored, kes on lahkunud lapsepõlvekodust ega ole veel oma peret loonud. Teise kolmandiku moodustavad 2- liikmelised leibkonnad, eelkõike keskealised ja vanemad abielupaarid, kelle lapsed on
annaabi.ee 
