1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Naised ja abielu Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe. Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid
(2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. maeti jõuka mehe või naisega kaasa ka tema ori. Kuigi on mainitud ka vabakslastud orje, jäi nende staatus vabana siiski võrdlemisi madalaks. 7 Naised ja abielu Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe.8 Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast
annaabi.ee 
