Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust. 10. Digitaalsel joonisel kasutatakse järgnevaid teksti kõrguseid M 1:1000 korral: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Teksti kõrgused vähenevad mõõtkavade vähenemisel. 12
kihile 10. Milliseid tekstikõrguseid kasutatakse digitaalsel joonisel? Maa-ala plaanil kasutatavate tekstide kõrgused (digitaaljoonise ühikutes) M 1:1000 korral on järgnevad: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Kuidas muutuvad teksti kõrgused koos mõõtkavaga? Teistes mõõtkavades kasutatavate tekstikõrguste kordajad M 1:1000 suhtes on M 1:200 plaani puhul 0,25 M 1:500 plaani puhul 0,5
millal numbritega, et lugejal oleks neid võimalikult mugav lugeda. Teiseks, arve ja nende erinevaid vormistamisviise kiputakse kasutama mitte ainult info andmiseks, vaid ka lugeja manipuleerimiseks. Arvude vormistamine Mõned soovitused, et teha tekst lugeja jaoks lihtsamaks, selgemaks ning vältida asjatut liiasust: 1. Üldreeglina kasutatakse kümnest suurematest arvude kirjutamiseks numbreid, väiksemaid kirjutatakse sõnadega. Erandid võivad olla majanumbrid, vanused, hääletustulemused jne. 2. Ka arvud alates miljonist on kasulik kirjutada sõnadega. 3. Kui on palju arve lähestikku, siis peaks kirjutama nad kõik numbritega. 4. Ümmargused arvud kirjutatakse üldiselt sõnadega, siis kui nad ei ole täpsed. Täpse arvuga tuleb eelistada numbrit. 5. Üldiselt ei alustada lauset numbritega. 6. Numbrid peaks olema koos samal real, neid ei tohiks eri ridadele jagada. 7. Suured arvud on mõistlik ümardada.
Kuidas on võimalik müüa 100 kg sokolaaditahvleid ühtegi kasti avamata? Vastus:( Mõtle, kui palju peab mingeid kaste võtma, et kokku oleks 100 kg) 4 17 kg kasti = 4 x 17 = 68 kg 2 16 kg kasti = 2 x 16 = 32 kg (68 + 32 = 100) 198. Tee äärde istutati 15 pärna ja iga kahe pärna vahele üks tamm. Mitu puud istutati kokku? Vastus: 29 ( 15 pärnal on 14 vahet; 15 + 14 = 29) 199. Jaak elab tänavas, mille majanumbrid on 1 kuni 24. Mitu korda on nende numbrite kirjutamisel kasutatud numbrit 2? Vastus: 8 korda ( 2, 12, 20, 21, 22, 23, 24) 200. Mart tegi vihikusse ühte ritta 6 punkti 2 cm vahedega ja teise ritta 11 punkti 1 cm vahedega. Kui pikk oli kumbki rida ja kumb rida oli pikem? Vastus: mõlemad 10 cm ( 6 punkti, 5 vahet; 5 x 2 = 10 cm; 11 punkti, 10 vahet; 10 x 1 = 10 cm) 201. Jõulumaal helisevad 3 kella vaheaegadega 36, 40 ja 48 sekundit