Herlin sinna uue lugemismeetodi järgi õpetama ühe Risti kooli lõpetanud noormehe. Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele, kuna esialgu puudusid koolimajad ja õpetust anti kirikumõisas, köstrimajas või rehetoas. Erinevaks jäid ka koolmeistrite töötingimused ja palgad. Väga vähestes kihelkondades anti nendel aastatel koolmeistrile õpetamise eest palka. 1687. aasta aprillist on säilinud kirjalik märge, millest selgub, et Forselius sai Liivimaa majandusvalitsuselt 26 riigitaalrit kolmele koolmeistrile töötasu maksmiseks. Järva-Jaani ja Järva- Madise kihelkonnas töötasid Forseliuse saadetud noormehed koolmeistrina näiteks söögi ja prii korteri eest. Haljalas oli koolmeister köstrile abiks olnud matmistel ja ristsetel, mille eest ka tasu saanud. Suvetööde ajaks läinud ta koju tagasi. Oli teisigi kihelkondi, kust kohe peale kooli lõppu koolmeister sügiseni koju saadeti. M. Gerth Suure.Jaanist kirjutas, et ta andis Jürgenile küüdimehe
Kubermanguasutused: Riiklike tuluallikate haldamisega tegelesid rahandusministeeriumile alluvad kroonupalatid, kes haldasid riigimõisaid ja -metsi, tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid, mis tegelesid riigiasutuste finantstegevuse kontrollimise funktsiooniga (Varem kuulus kroonupalatitele). Loodi väeteenistuskomisjonid (nekrutikohustus). Üldhoolekande kolleegiumid, tegelesid eraisikute, kirikute või kogukondade abistamiseks rahaliselt kui ka korra hoidmiseks. Nad rajasid töö- ja parandusmaju, organiseerisid vaestehoolekannet, asutasid linnadesse pea- ja alam-rahvakoole
annaabi.ee 
