Yorkis 1946.a. Tema doktoritöö juhendajaks oli Simon Kuznets (Nobeli majanduspreemia laureaat 1971.a.). (4) Aastatel 1946-1977 töötas M. Friedman Chicago Ülikooli õppejõuna. Ta oli kolme USA vabariiklaste valitsuste (kui presidentideks olid B. Golwater, R. Nixon ja R. Reagan) majandusnõunikuks. Alates pensionile minekust 1977. a. oli M. Friedman seotud Hoover Instituudiga, osaledes mitmesugustes teadus- ja meediaprojektides, propageerides liberaalseid majandusvaateid. Teda on peetud 20.sajandi teise poole üheks mõjuvõimsamaks majandusteadlaseks kõrvuti John Keynes´iga. (3, 4) M. Friedmani tähtsamateks majandusteaduslikeks töödeks peetakse raamatuid ,,Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu 1867-1960" (1963) ja ,,Kapitalism ja vabadus" (1994). · Ta töötas välja positiivse (eetilistest tõekspidamistest ja normatiivsetest otsustest sõltumatu) majandusteaduse metodoloogia.
2. Millised varasemad seisukohad ühendas Marshall oma hinnateoorias? Ta püüdis kokku sobitada tolle aja majandusteaduses enamlevinud väärtusteooriaid (nõudmise ja pakkumise, piirkasulikkuse, tootmiskulude ja tööväärtusteooriad), et vältida majandusteooriate ühekülgsust või piiratust, nagu ta ise lootis. 3. Millist majanduspoliitikat soovitas Marshall? Poliitilist ökonoomiat (economics) 4. Kes jätkasid ning arendasid Cambridge'i koolkonna majandusvaateid? Artur C. Pigue, Joan Robinson, Dennis Robertson, John Bates Clark, sellest koolkonnast kasvas välja ka Keynes. 5. Millised olid J. Clarki üldteoreetilised seisukohad? (,,Rikkuse filosoofia", ,,Rikkuse jaotamine", ,,Trustide kontroll") Ühiskonna arengus nägi ta ainult kahte perioodi: ürgkogukondlikku korda ja sotsiaalset ehk organiseeritud majandust, mille all mõistis kapitalismi. Seadis ülesandeks seaduspärasuste otimise. Kõik tema avastatud
annaabi.ee 
