¤ 1964. a. sunniti N. Hrustsov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Breznev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult ,,sulaaja" saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja
autonoomiat saavutada toetatakse rahvusvaheliselt üha rohkem. Pärast seda kui 1979 kehtestatud ühelapsepoliitika tõttu mõni väike rahvusrühm peaaegu välja suri, on valitsuse kontroll vähemusrahvaste pereplaneerimise üle nõrgenenud. Enamikku Hiinlasi kontrollitakse veel rangelt. Sellest hoolimata ületab rahvaarv 2000. aastaks 1,3 miljardi piiri. Hiina ühiskond on patriarhaalne, tavaliselt elab koos mitu sugupõlve. Majandusuuendused muudavad ka perekonnaelu ja lõhuvad Mao ajastu ühiskonna kontrollsüsteemi. Lahutuste arv ja tööpuudus suurenevad; mineviku puritaanluse on asendanud materialism. Religioossete tõekspidamiste taaselustumine on tänapäeva Hiina ebakindla elu üks väljundeid. 2 POLIITIKA Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget)
aasta majandusreform. Reformi põhisuunad esitas Kossõgin ja neis oli kavas suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõud sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtete edukust taheti hakata hindama mitte valmistatud toodangu järgi, vaid realiseeritud lõpptoodangu alusel. 1967. aastal teostati hinnareform, millega püüti sisse viia majanduslikult põhjendatud hinnad. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati kinnitama eelnevalt Poliitbüroos. See tugevdas Brežnevi positisoone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, s.t loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Majandusliku tõusu saavutamine
Kõik see ei takistanud aga edaspidi uue, seekord Breznevi ainuvõimu teket, ainult et tee selleni oli pikem ja vähem dramaatilisem kui 10 - 15 aastat tagasi. 1960. aastate II poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Neis oli kava suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. Ühest küljest oli tegu majanduslike põhjustega - reform oli liiga kitsapiiriline, hõlmates eelkõige tööstus ja jättes puutumata teised olulised valdkonnad (rahandus, kaubandus, transport jne.). Teisest küljest mõjutasid majandusreformi käiku ka poliitilised tegurid. Reformi küllaltki eduka algusega kaasnes Kossõgini autoriteedi tõus, mis ei olnud vastuvõetav Breznevile, kes avaldas uuendustele otsest vastupanu. 1970